Võrreldes 2022.aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 63 võrra väiksem.

Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30–34 aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase seitsme aastaga enim langenud 25–29 aastaste naiste hulgas – 2015 aastal katkestati rasedus 1027 korral ja 2023 aastal 618 korral.

Iseeneslike raseduse katkemisi, sealhulgas peetunud rasedusi registreeriti mullu 1535, mis on 34 võrra vähem kui 2022. aastal. Raseduse iseensesliku katkemise ja peetunud raseduse puhul loote arengut ei toimu, st loode on surnud ning sageli on vaja meditsiinilist sekkumist.

Abortiivsuskordaja (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv) 1000 fertiilses eas (15–49-aastaste) naise kohta oli 11,5; 2022. aastal oli see 12,0, kuid aastal 2000 oli see näitaja 37,2. Abordimäär (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta) oli möödunud aastal 31,4; 2022. aastal 29,9, kuid aastal 2000 oli vastav näitaja 97,9.

  • Korduvad raseduse katkestamised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkestamistest veidi üle poole (55,9%)

  • Rasedusi katkestanud naistest 32% ei olnud varem sünnitanud

  • Naise omal soovil katkestatud rasedused moodustasid kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 65,2%, aastal 1996 oli vastav arv 83,7%

  • 4,8% rasedust katkestanud naistest oli rasedust planeerinud

  • 56% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid

  • Iseeneslikud raseduse katkemised moodustasid 2023. aastal kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 7,4%, aastal 1996 moodustasid iseeneslikud raseduse katkemised 9,7%

Statistikast nähtus, et 3196 omal soovil raseduse katkestanud naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti ja 23 naise puhul oli elukohaks välisriik. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 88,9%.