„Mitte ainult pekk, ka paljud muud „halvad asjad“ on kinni selles, et n-ö kannataja ei kujuta endale ette, mida teha tuleb. Mulle näiteks kaheteistkümnendas klassis kehalise kasvatuse õpetaja mainis ühe korra, et noor mees, pekk kõhul, mis sul ära oleks õhtul lükata jalad voodi alla ja kõhtu tõmmata - mõjus, mitu kuud tegin.

Aga tänapäeval ka, ma tean väga hästi umbes kümmet kõhulihaste harjutust, mida võiks iga päev varieerides 3-4 teha, aga ei viitsi, samas on palju neidki, kes ei tea, ei tule ka selle peale et internetist otsida. Ja vaja on ainult 2-3 nädalat midagi teha, et tulemust näha.

Näiteks kui söök on rämpsupoolne, siis esiteks loobu igasugusel kujul suhkrust (ka mesi), teiseks söö kana ja köögivilju, aurutatult, lihtne on valmistada päevaks üks kanafilee ja kõvasti köögivilju ja jagadki kolmeks söögikorraks, kana on normeeritud, köögivilju söö mis jaksad. Mõne õuna v apelsini võib ka peale sööki võtta.

2-3 nädalaga on piisavalt hea tulemus käes. Kana maitsestamist saab muuta, köögivilju on nii palju, et selle kohapealt ka tüdimust ei tule. Mõistagi ongi see kogu menüü, ei mingit küpsist, leiba, šokolaadi, pastat, majoneesi jne. Aga tulemus tuleb mõne nädalaga ja kuna köögivilju võib lahmida palju, siis pole tegemist ka näljutamisega.

Muidugi jalutamine on hea, igaüks leiab võimaluse teatud maa jala käia, olgu see või auto parkimine (oluliselt) kaugemale sihtpunktidest, ma elan näiteks südalinnas ja otseselt mul pole ühtegi vastunäidustust, et miks ma ei võiks jätta auto väljapoole tasulist parkimisala ehk kaks kilomeetrit kodust või kontoris käies, kui päeval liikuda pole vaja.“