Dilemma uue elu ees: ma ei taha olla poole kohaga kasuema. Olen selle oma lastega läbi teinud.

On mõistetav, et teatud eluetapis kohatud inimesed toovad endaga suhtesse „pagasi“, millega meil tuleb kohaneda ja aegamisi ka leppida. Mis saab aga siis, kui üleöö palutakse taas emarolli astuda?

Olen talle öelnud, et olen rahul sellega, et meil on eraldi elukohad ja ootan, kuni nad vanemaks saavad. Ta ütleb, et ei aktsepteeri seda vastust. Saan aru, et tegelikult, kui ma ei taha kokku kolida, pole ka meie suhtel tulevikku. Kas ma peaksin tema juurde kolima, et rahu säilitada? Ta avaldab mulle suurt survet.“