Lugeja jagab Naisteka kommentaariumis aastakümneid kestnud suhte lõppemise lugu.

„Kandsin oma eksi 20 aastat sisuliselt kätel. Tal oli kõik olemas: kena maja, auto, laps, armastav abikaasa, reisid, restod ja spaad, piisavalt raha, et hästi ära elada, ette-taha teenindamine. Sisuliselt ainuke asi, mida ta kodus tegi, oli tõsta pesu pesukorvist masinasse ning see sealt puhta ja kuivana välja võtta. Ja ikkagi leidis ta lõpuks omale armukese, kelle pärast oma pere ära lõhkuda. Leidis sellise lahutatud kolme lapse isast lontu, kes elab oma vanematega. Kokku nad muidugi ei jäänud ja nüüd kükitab oma pisikeses korteris. Aga ikka leiab põhjust, et minu pihta essu visata. Ma olevat tekitanud talle pärast lahutust oma kurbusega autoimmuunhaiguse, mida isegi arstid ei suuda tuvastada ja mis takistab tal olla sama edukas, kui oma kodus oli. Oleksin pidanud vist hoopis lahutust mitu kuud suure peoga tähistama, et ta oma laiskusest üle saaks ja vaimselt terve oleks?“