Istuv töö või veenilaiendid? Proviisor selgitab, mida teha, et jalavalu kontrolli alla saada
Põhjuseid alates istuvast tööst kuni liigeste kulumise ja veenilaienditeni - millistele probleemidele võib viidata jalavalu ja milliseid samme astuda, et murele kiire lahendus leida jagab Elva Tervisekeskuse BENU apteegi proviisor-juhataja Marget Raukas.
Jalavalu võib olla põhjustatud paljudest erinevatest teguritest, sealhulgas liigeste kulumisest, ülekoormusest, vigastustest või haigustest. „Üheks levinud põhjuseks on ka alaselja probleemid, näiteks ishias ehk nimmevalu, mis kiirgab mööda närviteid mõlemasse jalga,“ tõdeb Raukas.
Jalavalu võib olla kas tuim või terav ning esineda ühes või mõlemas jalas. „Vigastused ja nakkused on kergemini äratuntavad põhjused,“ märgib Raukas. „Keerulisem on olukord, kui tegu on liigeste, lihaste, närvide või veresoonte põletikega, mille korral võib valu levida üle kogu jala.“
Lihasvalude puhul on tavalised sümptomid lihaskrambid või rahutud jalad. „Lihaskrambid tekivad sageli öösiti või pärast pikka aega istumist või lamamist,“ ütleb Raukas. „Kui jalavalu põhjuseks on veenilaiendid, avaldub valu pulseeriva või põletavana ning ka pahkluud paistetavad üles,“ kirjeldab Raukas.
Istuv eluviis ja liigne kehakaal kui jalavalu põhjustajad
Teatud tegevused võivad suurendada jalavalu riski. „Istuv või väheliikuv töö koormab jalgu oluliselt, samuti teeb seda ka seisev töö, kui sellega kaasneb raskuste tõstmine, mis ei mõju jalgadele hästi,“ hoiatab Raukas ja rõhutab, et oluline on leida tasakaal ja kindlasti tuleb töötsüklite vahel jalgadele sundasendist puhkust andma.
Inimestel, kellel on olnud kirurgilised protseduurid ja traumad, on samuti suurem soodumus kaasuvateks probleemideks. „Kirurgiliselt kahjustada saanud veresoontele, sidemetele ja muudele kudedele tuleb paranemiseks aega anda ja oluline on vältida uusi vigastusi.“
Ka liigne kehakaal on üks levinumatest jalavalu põhjustest. „Liigne kehakaal on surve puusadele, jalgadele ja jalalabadele. Suurem koormus vajutab liigesed kokku ning soodustab nende kulumist, eriti nõrkade sidemete ja kõhrede korral. Raskuse suurenedes tekivad lampjalad, sealt edasi rühiprobleemid, seljavalud, närvid pitsituvad lihaste ja liigeste vahele või veenilaiendite eelsoodumuse korral tulevad need rohkem esile,“ selgitab Raukas.
Reeglina esineb ülekaalulistel kõrgem vererõhk, veresuhkur ja kolesterool, mis pikapeale tekitab jalavaevusi ja muid terviseprobleeme. „Seepärast soovitan arstiga läbi rääkida, kuidas on võimalik teha muudatusi elustiilis ning milliste abivahenditega (tallatoed, tugisukad) jalgu säästa.“
Vaata üle jalanõud, liigu piisavalt ja anna jalgadele puhkust
Jalavalu saab ennetada kandes õige suurusega jalanõusid ning jälgides oma kehakaalu. „Valed jalanõud võivad põhjustada konnasilmade teket,“ hoiatab Raukas. „Väga oluline on aeg-ajalt külastada jalaravi spetsialisti. Eriti peaksid seda silmas pidama vanemaealised, diabeetikud ja halva nägemisega isikud, et probleeme ennetada või juba olemasolevatele muredele kiirelt lahendus leida.“
Jalavalu korral soovitab Raukas esmalt anda jalgadele puhkust ja teha lihtsamaid harjutusi. „Kui valu ei kao 15-20 minuti jooksul, võib kasutada ibuprofeeni, naprokseeni või diklofenaki baasil valuvaigisteid,“ soovitab ta. „Kroonilise valu korral tuleb alati arsti poole pöörduda.“
Raukas soovitab veresoonte tervise ja vereringe parandamiseks kasutada looduslikke preparaate, nagu hobukastani, arnika ja rosmariini ekstrakte. „B- ja C-vitamiini ning magneesiumi preparaadid aitavad samuti hoida lihaseid õiges toonuses,“ lisab ta.
Proviisor rõhutab, et oluline on säilitada normaalne kehakaal ja vältida suitsetamist. „Istuva elustiili korral on soovitatav teha regulaarselt jalutuskäike, kepikõndi, käia ujumas või sõita rattaga,“ annab Raukas nõu.
„Füüsiline aktiivsus tugevdab liigeseid toetavaid sidemeid ja stimuleerib vereringet,“ sõnab proviisor ja lisab lõpetuseks, et jalavalu võib oluliselt mõjutada igapäevaelu kvaliteeti, kuid õige ravi ja ennetusmeetmetega on võimalik seda leevendada ja ennetada.
