Lugu afgaani tüdrukust: vaatepilt oma tulest moonutatud näost ja vasakust kõrvast tegi nõutuks ja ajas meeleheitele

Nadia Ghulam`i ja Agnés Rotger`i raamat „Minu turbani saladus“ võitis hispaania keeles ilmumise järel paljude lugejate südamed ja pälvis samal aastal katalaanikeelsele romaanile antava Prudenci Bertrana kirjandusauhinna. See on tõestisündinud lugu afgaani tüdrukust, kes vedas ninapidi ja võitis Talibani režiimi.

Katkend raamatust „Minu turbani saladus“:

Mis minuga juhtunud oli? Miks mu suu nii hirmsasti valutas ja mu sõnadest polnud aru saada? Kus ma olin? Pöörasin vaevaliselt pead, et enda ümber ringi vaadata: lamasin põrandal madratsil paljude teiste madratsite kõrval, mille olid hõivanud võõrad poisid ja tüdrukud; olin kusagil, mis tundus olevat pigem pikk koridor kui tavaline tuba. See paistis olevat haigla, aga mida mina seal tegin? Olin kabuhirmul, ma ei saanud midagi küsida, sest mu keha ei kuulanud sõna. Ja mu ema silmist, mis mind ainiti vaatasid, hakkasid voolama pisarajõed.