Kas suvel on vaja võtta toidulisandeid? Uuringutest on selgunud, et väga paljud ei tea seda

Erinevate uuringute tulemused näitavad, et eestlased on suvel eelkõige puhkuse lainel ja unustavad oma tervise eest hoolt kanda. Paljud arvavad, et soojal aastaajal ei ole vaja toidulisandeid võtta, ning loodavad saada kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained värsketest puu- ja köögiviljadest. Eksperdid aga hoiatavad, et see arvamus on ekslik.

Rahvusvahelise farmaatsiaettevõtte Fjord Strong omega-3 tellitud uuring Eesti elanikkonna seas näitas, et 56% vastanutest, kes tarbivad kalaõli, teevad seda ebaregulaarselt, ja ülejäänud 44% ei tarbi seda üldse. 14% vastanutest ütles, et tarbivad kalaõli aeg-ajalt, 26% vastanute puhul sõltub kalaõli tarbimine olukorrast. Vaid 8% vastanutest tarbib kalaõli korrapäraselt.

Iga kümnes eestlane, kes tarbib kalaõli, ei võta suvel oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toidulisandeid.

Proviisor Julia Mägima on samuti seda suundumust märganud. Suvel ostavad eestlased apteegist palju vähem bioloogiliselt aktiivseid toidulisandeid, nagu kalaõli, D-vitamiini ja kompleksvitamiine.

„Inimesed arvavad, et kuna suvel on palju värskeid puu- ja köögivilju ning marju, siis saab kõik vitamiinid loomulikul teel kätte. See vastab osaliselt tõele. Saame C-vitamiini puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest, näiteks kapsas sisaldab ohtralt seda vitamiini. Kuid kas eestlased tarbivad suvel tõesti rohkem rasvast kala või linaõli, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid? Kui köögi- ja puuviljad ning marjad kasvatatakse ise, siis see on hea, aga kui tarbitakse tööstuslikult kasvatatud köögivilju, siis nende toiteväärtusest sageli ei piisa, et organism saaks kätte kõik vajalikud vitamiinid,“ räägib proviisor.

Teine väärarusaam on see, et igasugune kalaõli sisaldab D-vitamiini ja seda ei pea suvel tarbima. Kalaõli hinnatakse kõrgelt eelkõige selles sisalduvate oomega-3-rasvhapete tõttu. Nende kasulikkus on teadusuuringutega tõendatud. Kuna inimorganism oomega-3-rasvhappeid ei tooda, saame neid üksnes toidust või toidulisanditest. Kõige rohkem oomega-3-rasvhappeid sisaldavad vabalt kasvanud rasvased kalad, näiteks anšoovised, sardiinid, makrell, lõhe ja mereannid. Kui kala kaks korda nädalas ei sööda, siis on rahvusvaheliselt sertifitseeritud kvaliteetse kalaõli tarbimine hea alternatiiv, et saada piisav kogus oomega-3-rasvhappeid. Eelistada tuleks võimalikult suure oomega-3-rasvhapete sisaldusega kalaõli, sest mida rohkem oomega-3-rasvhappeid kalaõli sisaldab, seda suurem on kasu organismile.

Eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA) on kõige tähtsamad oomega-3-rasvhapped. Need tugevdavad immuunsüsteemi, vähendavad põletikulisi reaktsioone ja sobivad suurepäraselt krooniliste haiguste ennetamiseks. DHA on vajalik optimaalse ajutalituse, mälu, keskendumisvõime, vaimse arengu ja töövõime, närvisüsteemi ning nägemise jaoks. EPA on vajalik südame, veresoonte ja vereringe õigeks toimimiseks ning normaalse vererõhu jaoks.

Proviisor Mägima märgib, et kõige sagedamini käivad eestlased apteekides toidulisandeid ostmas sügisel, kui ilm läheb külmemaks ja algab viiruste hooaeg. „Ega vanasõna ilmaasjata ütle, et rege rauta suvel. Just suvel peaksime oma organismi külmaks aastaajaks ette valmistama ja immuunsust tugevdama, kuid eestlased seda ei tee,“ tõdeb apteeker.