„Need tervisehädad algavad kerge kurnatusega.“ Mis juhtub, kui organismis tekib püsiv oomega-3-rasvhapete puudus?
Kala ja mereannid on üks kõige vähem tarbitavaid toiduainerühmi – isegi jooke tarbitakse rohkem kui mereande –, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud eestlaste toitumisharjumuste viimase uuringu andmetest. „Eriti vähe tarbivad mereande noored,“ märgib Mustika Keskuse Südameapteegi juhataja ja proviisor Jana Tjossova.
„See paneb muretsema, sest nii tekib organismis püsiv oomega-3-rasvhapete puudus, mis mõjutab organismi kõigi tähtsate süsteemide – südame, vereringe, aju – toimimist, vaimset võimekust, nägemist ja isegi rakkude uuenemist.“
On selge, et Eesti noored söövad kala väga vähe: 6% sööb kala kord kuus, 33% ehk kolmandik sööb seda harvem kui kord kuus ja 11% ei söö üldse kala. Vanemate inimeste seas on olukord veidi parem, kuid 81% eestlaste toidulauale ei satu kala piisavalt sageli.
„Et olla praegu terve ja vähendada mitmesuguste haiguste riski vanaduspõlves, peab tarbima vähemalt kaks portsjonit mereande nädalas. Üks portsjon on 200 grammi,“ selgitab Jana Tjossova. „Tervisehädad, mis algavad kerge kurnatuse või keskendumisraskustega, avalduvad kesk- ja vanemas eas juba tõsiste vaimsete probleemide, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning liigeseprobleemidena. Pealegi on mõnes uuringus juba leitud seoseid oomega-3-rasvhapete puuduse ja teatavate vähivormide vahel. Oomega-3-rasvhapped on inimesele vajalikud alates eostamisest – sest need toetavad aju, närvisüsteemi ja nägemiselundite väljakujunemist – kuni kõrge vanaduseni,“ lisab Tjossova.
Probleem seisneb kahtlemata nii väheses teadlikkuses kui ka mereandide kõrges hinnas. Aastatel 2022–2023 oli Eesti Ungari järel kala hinna kasvu poolest Euroopa Liidus teisel kohal ning kalatooted on Eestis võrreldes teiste toiduainerühmadega kallinenud2. See tähendab, et kaugeltki mitte iga eestlane ei saa endale lubada kala söömist kaks korda nädalas. See on kurb statistika, eriti kuna oleme ju mereriik!
Tasakaalustatud toitumise tähtsuse ja oomega-3-rasvhapete vajalikkuse mõistmine lonkab kahte jalga: 23% Eesti elanikest ei oska näiteks nimetada ühtegi põhjust, miks oomega-3 on oluline. Seda võib eelkõige täheldada nooremate vanuserühmade seas: seda ei tea 34% 18–29-aastastest ja 21% 30–39-aastastest.
Umbes pooled (54%) teavad, et EPA ja DHA (ehk oomega-3-rasvhapped) aitavad toetada immuunsust. Kuid muudest aspektidest ei tea me, eestlased, kuigi palju,“ lisab spetsialist. Koostöös Fjord Strong Omega-3-ga korraldatud Norstati uuringust selgus, et:
vaid 15% eestlastest teab, et oomega-3 aitab normaliseerida vererõhku;
9% teab, et oomega-3 vähendab triglütseriidide kogust veres;
19% teab, et oomega-3 vähendab nn halba kolesterooli veres;
18% teab, et oomega-3 pidurdab ateroskleroosi;
20% teab, et oomega-3 vähendab insuldi ja infarkti riski;
4% teab, et oomega-3 aitab võidelda rütmihäiretega;
7% teab, et oomega-3 aitab vähendada mõne vähivormi riski;
9% teab, et oomega-3 parandab nägemist;
10% teab, et oomega-3 aitab kaasa loote aju täisväärtuslikule arengule raseduse ajal.
Kuna 81% elanikkonnast ei saa piisavas koguses seda kriitilise tähtsusega mikrotoitainet toidust kätte, peaksime mõtlema, kuidas seda kompenseerida. Üks võimalus on tarbida regulaarselt kalaõli.
„Kui valite kalaõli kapslite või vedeliku kujul, otsige apteegiriiulilt võimalikult suure oomega-3-rasvhapete sisaldusega toodet,“ selgitab proviisor Jana Tjossova, lisades, et mida rohkem kasu tervisele me tahame saada, seda suurem peab olema DHA ja EPA kogus, mida peaksime tarbima. Praegu võib apteekidest leida uudset kalaõli, mis sisaldab EPA+DHA-d võimalikult suures kontsentratsioonis – juba pool teelusikatäit annab muljetavaldava koguse väärtuslikke oomega-3-rasvhappeid (EPA, DHA jne) optimaalselt tasakaalustatud vahekorras 1645 mg. Samuti on saadaval tooted, millel ei ole paljude jaoks ebameeldivat kalamaitset,“ lisab proviisor.
Uuringu korraldas Norstat kalaõli kaubamärgi FJORD STRONG Omega-3 tellimusel 2023. aasta detsembris ja selles osales 1000 Eesti alalist elanikku vanuses 18–74 aastat.