Nördinud ema: no kuulge! Aitab nõmedatest pilkudest söögikohas, laste kilked ei ole ju üle mõistuse häirivad

„Eestlased on ikka tigedad inimesed. Olgu, ei tulda otseselt näkku ütlema, aga vahitakse ja pööritatakse silmi ja... Nõme lihtsalt! Miks vaja? Võiks ju ükskord aru saada, et lapsed on ka osa ühiskonnast ja neid ei pea 18nda eluaastani kuskil kinni hoidma, et nad jumala eest kedagi ei segaks,“ mõtiskleb kolme lapse ema.

„Oleme mehega juba maast madalast kaasanud lapsi kõikidesse tegevustesse, olgu selleks siis väljas söömine, lennukiga reisimine, muuseumis käimine... Loomulikult me valime kohti, peenesse kesklinna restorani, kus on ainult paarikesed, me oma lastega ei trügi, aga vihaseid pilke saab ka kohtadest, kus on mängunurk, ehk mis ongi ju ilmselgelt lastega peredele mõeldud!

Hiljuti olime ka väljas söömas. Olgu öeldud, et meie lapsed on juba sellises vanuses, et keegi ei röögi ega ulu, aga kui nad omavahel räägivad või katsuvad üksteisest üle rääkida, siis ikka aeg-ajalt helinivoo tõuseb. Ja muidugi nad sahmerdavad ringi, aga kedagi teist neil segada ei ole lubatud. Ja olime siis just lauda istunud, kui tuli üks paarike, keda taheti meie kõrvale paigutada ja meespool sellest paarist ütles siis kõva häälega, et paluks teist lauda, selle lärmi sees siin nad ei saa omavahel rääkida.

Sellist suhtumist olen kohanud ainult Eestis. Välismaal reisides pööratakse lastele positiivset tähelepanu, kelnerid suhtlevad nendega, külastajad tulevad vahel ise meiega juttu tegema... Ma tõesti ei mõista, millal tuleb Eestis ka aeg, et lapsi võetaks normaalse ühiskonna osana ja saadaks aru, et nad on vahel keskmisest lärmakamad, aga neid ei pea kuskil peitma, et oleks pidevalt vaikus! Mina küll ei kavatse oma lastega kuskil käimist lõpetada sellepärast, et mõne pirtsaka jaoks on hetkeks kostvad laste kilked midagi nii üle mõistuse talumatut, et on vaja meid vihaselt vaadata.“

Lugejad, jagage oma mõtteid kommentaarides!