Magus ja rammus, nii hea! Inimeste seitse levinud harjumust, millega peaks palju ettevaatlikum olema
Enamik harjumusi ei kujuta tervisele ohtu, kuid mõnesse peaks ettevaatlikumalt suhtuma kui teisesse. Eriti salakavalad on seitse levinud harjumust, millel on pikaajaline halb mõju tervisele. Eksperdid soovitavad alustada halbade harjumuste muutmisest rohujuuretasandil ehk uurida välja selle tekkepõhjus.
„Halvad harjumused tekivad praktilistel põhjustel, mitte teadmatusest või nõrga iseloomu tõttu,“ selgitab harjumuste kujunemist Michigani Ülikooli Sotsiaalteaduste Instituudi direktor James S. Jackson. Näiteks alkoholi joomine, ülesöömine või spontaansete ostude tegemine toob ajutise leevenduse stressirohkele päevale, kuid pikemas plaanis on sel negatiivne mõju kehale ja majanduslikule toimetulekule.
Sa kulutad rohkem raha kui peaks
Raha kaalutlemata kulutamine võib kaasa tuua tõsisemaid tagajärgi, kui arvama kiputakse. Üle oma võimete elamine võib alguses tunduda hallatav, kuid rahaprobleemid võivad tekkida ootamatult, eriti olulistel eluperioodidel nagu pensionile või ootamatult töötuks jäämine. Raha kõrvale panemine ja investeerimine teeb meid ootamatuste, majanduskriisi või terviserikke suhtes vähem mõjutatavamaks. Rahaasjade nõuandjad ja raamatupidajad soovitavad esimesena hakata tulusid ja kulusid üles märkima näiteks Exceli tabelisse ning proovida viia tulud-kulud tasakaalu. Võti on eelarvestamine, säästmine ja spontaansete ostude minimeerimine.
Sa mõtled tihti üle
Tänapäeval on paljud kimpus stressiga. Pidev ülemõtlemine suurendab stressi ja ärevust ning see mõjutab üldist tervist ja töövõimet. Näiteks liigne muretsemine võib viia füüsiliste terviseprobleemideni, nagu peavalud, seedeprobleemid ja unetus. Steve Calechman kirjutab Harvardi meditsiinikooli portaali veergudel, et halvast harjumusest lahti saamiseks on vaja esmalt leida konkreetne põhjus muutuseks. „Mida isiklikum on põhjus, seda tugevam on motivatsioon ja seda paremini see meenub hetkedel, mil on raske.“ Kui eesmärk ärevuse maandamiseks on olla parem elukaaslane või vanem, on lihtsam oma käitumisest teadlikuks saada. Teadlikkuse tehnikate järgimine ja vaimse tervise eksperdilt abi saamine aitab tugevdada nii vaimset kui ka füüsilist tervist.
Sa jood rohkem alkoholi kui peaks
Kroonilise stressi ja pinge all kannatavad inimesed kipuvad kompenseerimiseks alkoholi tarbima, suitsetama ja üle sööma. Alkoholi tarbimisel on oluline järgida teadlaste kehtestatud madala riski piire. Nende piiride ületamine suurendab maksahaiguste, südame-veresoonkonna probleemide ja sõltuvuse riski. Samuti põhjustab regulaarne ja liigne alkoholitarbimine depressiivseid emotsioone ja nõrgestab immuunsüsteemi, kahjustab mälu ja kognitiivseid funktsioone. Tervise Arengu Instituudi andmetel on 10-20 grammi päevas või 1-2 klaasi veini täiskasvanute madala riskiga kogus.
Sa suitsetad sigarette
Kuigi enamik inimesi suitsetab nikotiinivajadusest, siis iga sigaretiga hingatakse sisse ka mürgiseid aineid, mis põhjustavad vähki ja teisi eluohtlikke haiguseid. Suitsetamisest loobumine on parim lahendus. Neil, kes ei soovi suitsetamist lõpetada ja muidu jätkaksid tavasigarettide suitsetamisega, on võimalik minna üle suitsuvabadele alternatiividele nagu kuumutatav tubakas, e-sigaretid või nikotiinipadjad. Nendel toodetel ei ole põlemisprotsessi, mistõttu eraldub ka võrreldes tavasigarettidega väiksemas koguses mürgiseid kemikaale.
Sa ei maga piisavalt
Uni on keha ja vaimu laadimiseks esmatähtis. Krooniline unepuudus vähendab kognitiivseid võimeid, nõrgendab immuunsust ja suurendab krooniliste haiguste, näiteks rasvumise ja diabeedi riski. Une prioriteediks seadmise, regulaarse unegraafiku hoidmise ja enne magamaminekut rahuliku keskkonna loomisega saad suurendada enda energiataset ja turgutada tervist. Arstid soovitavad täiskasvanutel magada keskmiselt 7–9 tundi ööpäevas. Harvardi meditsiinikooli psühholoogiadotsendi Luana Marquesi sõnul peaks uneharjumuste muutmisel vältima ultimaatumeid. „Kui olete tavaliselt ärkvel südaööni, kuid soovite voodis olla kell 10, on mõistlik alustada voodisse minemist esialgu kell 11:45, järgmisel õhtul 11:30, seejärel 11.15 ja nii edasi.“
Sa ei joo piisavalt vett
Vesi on elus püsimiseks hädavajalik, kuna vesi moodustab kuni 50-75% inimese kehast. Veepuudus mõjutab keha eri funktsioone, põhjustab väsimust, kognitiivseid häireid ja seedeprobleeme. Piisav igapäevane vee tarbimine toetab keha rakkude tööd ja hoiab üldist energiataset. Täiskasvanu, kes järgib toitumissoovitusi, võiks lisaks toidust saadavale veele juua täiendavalt päevas 2–3 klaasi vett (rahvusvahelise standardi järgi on veeklaasi suurus 220 ml).
Sulle maitseb magus ja rammus toit
Liigne maiustuste ja rasvade tarbimine põhjustab mitmesuguseid terviseprobleeme, sealhulgas rasvumist, diabeeti ja südamehaigusi. Puuviljad ja köögiviljad, valgud, täisteratooted ja tervislikud rasvad aitavad stabiliseerida veresuhkrut ja varustada keha vajalike vitamiinide ja mineraalidega. Mõõdukus ja teadlik söömine aitavad hoida normaalset kehakaalu ja vähendada krooniliste haiguste riski.
Enamik harjumusi ei ole tervisele kahjulikud, kuid meil kõigil on selliseid harjumusi, millega võiks ettevaatlik olla. Oluline on olla halbadest harjumustest teadlik ja neid ohjata, sest nii saad parandada oma tervist ja elukvaliteeti.
