„Lastele tuleb ühises ruumis olemist ja elamist juba maast madalast õpetada. Siis ei oleks ka neid pahaseid pilke ega silmade pööritamist. Sellele vabakasvatusele tulebki piir panna. Kui ikka lubataks endil üksteisest üle karjuda, siis on vanematel endil midagi vajaka jäänud. Ja ei maksa kaaskodanikke süüdistada. Ikka see oma silmas palki ei näe, aga teise silmas prügi küll.

Lastekasvatus ei seisne üksi nende sünnitamises ja endaga igale poole kaasa tarimises. Neile tuleb ka käitumist õpetada. Ja kui lapsed üksteisega liiga valjult räägivad, äkki tuleb nad kõrvaarsti juurde viia? Tegu võib olla läheneva kurtumisega. Ja kui igal pool nii kõvasti end kehtestada, siis on see üks põhjustest ja kurva tuleviku võimalikust lähenemisest. Lapsed ei ole pühad lehmad, kellele on kõik lubatud.“