„Vältimine, probleemidest mitte rääkimine, mitte arutamine ja mehkeldamine teiste meeste ja eksmehega, nõupidamised vanatüdrukutest sõbrannadega viivad igal juhul lahutuseni. Peab ikka peast napakas olema, kui küsimuse peale, et kallis, ole nüüd rahulik, kas sul ikka kõik korras, karjutakse vihaga näkku, et ma olengi rahulik! Lõppeski lahutusega, selle asemel et oleks poole sõnaga ka öelnud, mis tal häda oli. Senimaani ei tea, kuigi juba aastaid möödas...“

Head lugejad, rääkige kommentaarides, milliseid huvitavaid põhjuseid te veel teate, miks on inimesed otsustanud lõpuks erinevaid radu pidi edasi minna?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena