„Inimesed on erinevad. Kes oskab elust rõõmu tunda ja saab seksist energiat ja rahulolu oma eluks ja siis on neid, kes raiskavad oma aja saavutusvajadusele ning ei leia tasakaalu ei puhkuses ega suhtes ning kaotavad oma seksuaalsuse. Viimati mainitutel on elu esimeses otsas hulk poole- kuni kaheaastaseid suhteid, kuna ühes armumisega üleslööva hormoonide mölluga on esiplaanil ka seksuaalsus.
Kahjuks käib hormoonide möll maha ja siis keskendutakse saavutusvajadusele ning seostatakse kire vaibumist partneri „halbade omadustega“ ja minnakse uuele ringile. Inimeses pigem vist on olemas see oskus mõista enda ja maailma tasakaalu või seda ei ole. Kui ikka üks naine suudab oma igapäevast murekoormat seksiga tasandada ja teine mitte, ei saa rääkida universaalsetest põhjustest.“
