Oma lugu jagavad kaks Eesti naist, kelle läbielatust on meil kõigil midagi õppida.

Õnnest paanikani

„Lõpetasin suhte selle inimesega seitse aastat tagasi. Siis ei räägitud veel midagi sellest, et selline käitumisviis ei ole okei ega normaalne. Kuidas siis kõik algas? Algas nii, et kohtusime ühes lounge’is, kus minu seltskond liitus nende omaga, ja jäime suhtlema. See ei olnud armastus esimesest silmapilgust, sest olin just lahku läinud ja süda oli veel väga õrn.

Rääkisin talle kohe alguses sellest, mille olin läbi elanud (mind peteti), et ta mõistaks, miks ma ei suuda ega taha kiirustada. Tagantjärele sain aru, et mängisin talle trumbid ise kätte,