Tantsupedagoog ja koreograaf Marika Hanson: liikumine aitab hoida nii keha kui meelt toonuses igas vanuses
Kuigi need muutused võivad esmapilgul tunduda väljakutsuvad, saab lihtsate igapäevaste harjumustega toetada oma tervist ja heaolu ka pärast üleminekueas. Tantsupedagoog ja koreograaf Marika Hanson, kes on üle 33 aasta edukalt juhtinud Stockholmis oma nime kandvat Marika tantsukooli, toob raamatus „Naise tervis - keha ja meel üleminekueas“ esile kolm lihtsat lihtsat, kuid efektiivset harjumust, mis aitavad teadlikult liikuda tervema ja aktiivsema elu suunas.
1. Regulaarne liikumine
Üks esimesi harjumusi, mille olulisust Marika Hanson rõhutab, on liikumise. Liikumine ei pea olema intensiivne ega raske, kuid see peaks olema regulaarne. „Liikumine aitab hoida nii keha kui meelt toonuses igas vanuses,“ märgib Marika. Ta soovitab leida endale sobiva liikumisviisi, olgu selleks tants, jooga, ujumine või jalutuskäik looduses. Regulaarne füüsiline aktiivsus toetab südame-veresoonkonna tervist, parandab lihastoonust ning vähendab stressi.
Nõuanne: Leia iga päev vähemalt 30 minutit aega liikumiseks. Alusta väikeste sammudega, näiteks lühikeste jalutuskäikudega ja suurenda intensiivsust järk-järgult.
2. Piisav uni
Üleminekueas võivad uneprobleemid sageneda, kuid hea une saavutamine on tervise ja heaolu jaoks ülioluline. „Unehäired on sagedane probleem menopausi ajal, kuid regulaarne uneaeg ja rahustavad harjumused võivad olukorda parandada,“ selgitab Marika.
Nõuanne: Loo kindel unerutiin, minnes igal õhtul magama samal ajal ja vältides enne magamaminekut ergutavaid tegevusi, nagu kofeiiniga jookide tarbimine või telefoni kasutamine.
3. Meeleharjutused
Lisaks füüsilisele aktiivsusele on oluline pöörata tähelepanu ka vaimsele tervisele. Marika soovitab treeningu ajal keskenduda hingamisele ja sellele, kuidas keha end tunneb. Teadlik hingamine ja mindfulness aitavad vähendada stressi ning suurendavad keskendumisvõimet. Regulaarne keskendumine hingamisele ja keha tunnetamisele aitab mitte ainult vähendada stressi, vaid parandab ka emotsionaalset tasakaalu ja vaimset selgust. Teadlik hingamine ja tähelepanu suunamine oma keha reaktsioonidele, aitab õppida paremini mõistma oma vajadusi ja piire. See suurendab meie võimet reageerida rahulikult igapäevastele väljakutsetele, aidates vältida läbipõlemist ja emotsionaalset väsimust.
Lisaks stressi vähendamisele toetavad meeleharjutused ka närvisüsteemi tasakaalustamist. Teadlik hingamine aitab aktiveerida parasümpaatilist närvisüsteemi, mis on vastutav keha
lõdvestamise eest. See on eriti kasulik intensiivse füüsilise või emotsionaalse koormuse ajal, pakkudes kiiret ja loomulikku viisi ärevuse ja pingete leevendamiseks.
Nõuanne: Alusta oma päeva paari minuti teadliku hingamise või lühikese meditatsiooniga. See aitab sul keskenduda ja tasakaalustada oma emotsionaalset seisundit. Integreeri meeleharjutused oma igapäevastesse rutiinidesse, näiteks hingamisharjutused enne tähtsat koosolekut või lõdvestav meditatsioon õhtul, et valmistada keha ja vaim puhkuseks.
