Avaldame siinkohal Naisteka lugeja kogemuse:

„Suhe on alati kahepoolne, aga kui mees pidevalt kontrollib, helistab, soovib videokõnet, dikteerib, mida selga tohid panna, kellega võid kuhugi minna, kui kauaks, kes võib külla tulla, siis ei ole see normaalne.

Kui ma töölt veidi hiljem koju jõudsin, nt liikluse tõttu või lõpetasin mõnd dokumenti töö juures, tekkis kohe tüli à la „Kus sa üle aisa panid?“. Kui sa tahtsid minna külla sõbrannale, siis raudselt oli sinna kindlasti ka mehi kutsutud, aga sina ei taha lihtsalt oma meest kaasa võtta.

Sa ei saa käia firmaüritustel, sõbrannadega väljas, sünnipäevadel, üksi šoppamas, sest raudselt kohtad kedagi, kes sind tahab! Talusin sellist elu aastaid ja nüüd ravin aastaid oma vaimset tervist, sest eneseväärikust polnud alleski... Selline suhe pole väärt ühtki pisarat ega enda allasurumist, isegi mitte suure armastuse nimel.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena