Just vahetunud hooajale mõeldes koorubki välja esimene teema ning Anu tõdeb, et tema igaõhtused turgutavad suplused on nüüd jäänud pimeda peale. „Lähen mere äärde valges ja naasen kottpimedas.“ Piret imestab, kuidas Anu küll julgeb end külma ja mustavasse vette kasta. „Mis seal karta, et keegi näksab jalast või?,“ naerab Anu ja lisab ootamatult, et temaga ongi seda juhtunud.

Anu räägib pisut sündsusetu loo kohalikus „laguunis“ ujumisest, mida Piret kuuleb suu ammuli. „Kui ma ei teadnud, et nii e tohi, siis see vist ei loe?“, küsib bravuuritar lõpuks alandlikult. Juttu tuleb ka mõni aeg tagasi toimunud TV3 prallest, mille järgselt oli Anul üsna „hõre“ olla. Õnneks oli naisel teada nipp, mis tuumapohmellist kindla peale päästab ja kohest leevendust toob. Seda kinnitab ka Piret. „See on imettegev!“, lisab Piret ja Anu kinnitab, et antud tegevus aitab temal ka ärevuse vastu.

„Sinul ja ärevus!?“ imestab Piret kui kuuleb, et Anul oli elus seik, kus ta oli kohe väga- väga närvis. „Muud instinktid hakkavad tööle ja sa unustad kõik muu ära,“ avaldab Anu oma salanipi. Lisaks meenutab Anu, kuidas ta alustas seitse aastat tagasi populaarse saatega „Puuduta mind“ ning avaldab, milliseid olulisi teadmisi ta saatekülalistelt õppinud ja oma igapäevaellugi rakendanud.