Usalda, aga kontrolli? Suured ja hoiatavad punased lipud suhetes, kus üks osapooltest on liiga kontrolliv ja tahab kõike teada

Kas mees ja naine saavad omavahel olla sõbrad? Aga siis, kui ühele või mõlemale tekib elukaaslane? Mis juhtub, kui üks elukaaslastest on liiga kontrolliv, kuid ise peab seda normaalseks? Naisteka lugejad jagavad erinevaid arvamusi.

Kui mees on kontrollifriik, siis on asjad halvasti

„Enne tutvumist on kõigil ikkagi elu olnud, tutvused, sõprused jne täiskasvanud inimesed kohandavad oma elu, mitte ei dikteeri teisele ette. Mõni mees ei luba isegi naisel oma vanematega suhelda, üldse käsib kõik suhted lõpetada, mis nn enne teda olid. Kas selline suhtumine on normaalne?! Loomulikult suhtes peab aus olema, aga kui mees on kontrollifriik, siis on asjad halvasti.“

Täiesti lubamatu, kui naine lubab endale sama, mis mees?

„Aga see on ju nii tüüpiline: mehele jäävad endastmõistetavalt alles vanemad ja vanavanemad, õed-vennad ja muud sugulased, kunagised naabrid ja koolikaaslased, töö- ja trennikaaslased - normaalne ju, kui tegu on mehega. Aga täiesti lubamatu ja vahel lausa karistatav, kui sedasama lubab endale naine...“

Kas kontroll võib viidata ka petmisele?

„Kontrolliv ja ainult oma reegleid dikteeriv mees või ka naine on väga sageli ise just see petja kooselus. Pigem on nii, et normaalses suhtes, st toimivas suhtes ei tunne kumbki pool ennast halvasti ega ebaturvaliselt, sest kõike räägitakse avameelselt ja suhtutakse teineteisesse lugupidavalt, olgu see tutvusringkond siis nii suur või väike.“