„Poja iga saavutuse entusiastlik kiitmine ei pruugi sugugi temas eneseusku kasvatada. Kinnistame järjepidevalt lapse arusaama, et see, mida tema joonistustest, karate-löögist, Lego meisterdusest või ükskõik millest muust, arvame, on tähtsam, kui tema enda hoiak. Mitte tema ei otsusta, et on piisavalt hea, vaid meie. Sisuliselt annab ta meile ära väe, mis peaks kuuluma talle,“ selgitavad autorid.