„Elu, mida elasin eksabikaasaga, on Marisega võrreldes pöördvõrdeline. Mäletan üht viimast asja, mida eksile ütlesin: „Ära iial teeskle, et suudad muutuda,“ sest sellist abielu, nagu oli meil, ei tohiks olla kellelgi. Ta küsis vastu, kust ma seda tean, et ta muutuda ei suuda. Vastasin, et olen leidnud kellegi, kes on mulle oma olemusega tõestanud vastupidist. Olen seda joont Marises alati jumaldanud – et ta on alati minu jaoks olemas.“
