„Lisades veel juurde tugeva introvertsuse, siis on paras kompott. Inimestega üle 2-3 lause räägid, siis tahaks juba põgeneda. Partnerit on suhteliselt võimatu leida, sest ma ei usu mitte hetkekski, et ma kellelegi kõlban. Isegi kui seda kinnitatakse, siis ma kahtlustan pigem mingit salakavalat plaani jne. Usaldamatus inimeste vastu.
Ma tean, et see kõik on mu enda peas... Aga ma ei saa midagi teha, et sellest lahti saada. Samas endaga saan hakkama. Töökoht spetsialistina, oma kodu on olemas. Lihtsalt mitte ühegi inimesega ei suhtle. Tunnen, et see süveneb. Eks 20 aasta pärast peaks korralikult omadega peast segi olema siis.“
