„Tutvumisfaasis oli mees armas ja härrasmehelik. Järgmisel hetkel elas naine tema juures, sõltus ta rahakotist ja kasvatas mehe lapsi.“

Väidetavalt on pisut rohkem kui 5% meid ümbritsevatest inimestest nartsissistid, umbes 4% sotsiopaadid ning keskeltläbi 1% psühhopaadid. Tuhandest inimesest teeb see vähemalt 50 pluss 40 pluss 10 tegelast, kel on üks või teine ohtlik hälve. Päris täpseid arve on muidugi raske nimetada, sest sageli suudavad mainitud indiviidid enda olemust laiema avalikkuse eest võrdlemisi hästi varjata. Kuid matemaatiliselt tähendab see, et ettevaatlik tuleks olla vähemalt iga kümnenda uue tutvusega.

Katkend Heiki Kohali raamatust „Aitab draamast!

„Tarmo ja tema taktikad“

Algul, tutvumisfaasis, oli ta armas ja härrasmehelik. Ta valis välja lihtsa, vähese haridusega ning keerulist lapsepõlve kogenud tütarlapse, kellest ta juba eos sotsiaalmajandusliku staatuse poolest üle oli. Sellise, kel oli puudunud normaalne isaeeskuju ning seega ka võrdlusmoment, milline üks hea mees või normaalne suhe olema peaks. Tähelepanu ja ilusate žestidega võitis ta neiu südame. Seejärel, etendades hoolitsevat perepead, tegi ta naisele ettepaneku töölt ära tulla ja koduseks jääda ning pakkus talle rahalises mõttes turvalist ja mugavat elu. Naisel tuli ainult hakata kasvatama mehe eelmisest elust pärinevat poega. Järgmisena tulid ühised lapsed: üksteise järel kohe õige mitu. Mida aeg edasi, seda hägusemaks muutus naise mälestus iseseisvast elust ning seda suuremaks kujunes seotus mehega. Mees aga kinnitas, et talle meeldib hoolitseda…

Ühel hetkel elas naine mehe kodus, sõltus tema rahakotist ning kasvatas kõiki tema lapsi. Tarmo aga oli muutunud armsast kavalerist järsu maneeriga käskijaks, kellele vastu vaidlemine tähendas alandust, sõimu ja hirmu.