Milline on sinu side jumalaga?

Jumalaga otsest suhet mul ei ole. Olen sünnist saati spordi sees ja usaldan sisetunnet. Sisetunne või südametunnistus, kuidas keegi seda nimetada soovib. Raskematel hetkedel trennis või võistlustel tunnen soorituse ees ärevust. Mitte hirmu, vaid ärevust ja siis ei palu ma midagi, vaid keskendun ega lase ärevusel enda üle võimust võtta.

2022. aastal, kui olime Šveitsis treeninglaagris juba kümme päeva treeninud, ütlesid paljud sportlased viimasel päeval, kui oli mäepäev, aga ilm oli tuuline ja mitte kõige parem, et ei hakka mäele minema. Ütlesin Mihklile, et tunnen väsimust ja äkki jätame ka vahele. Võistlused olid aga tulemas ja mitu trikki oli harjutamata. Mihkel arvas, et peaks ikka minema. Pakkusin, et lähme mäele, teeme trikid ära ja lähme siis koju, kuid kukkusin ja murdsin käeluu. Pärast seda olen hakanud palju rohkem mõtlema, et kui sisetunne tunneb momendi ära, siis ei tohi end sundida. Keerukas on seda teistele seletada, aga keegi peale minu ei saagi ju seda tunda - kui sisetunne ütleb, siis ma ei tohiks temaga vastuollu minna. Isegi kui kujutan endale ette, tähendab see ikkagi, et ma ei ole tegelikult täielikult valmis ega saa riski võtta.