Märkamine toidupoes: tere tulemast, vabakasvatus! Mida kõvemini röögid, seda uhkema advendikalendri saad?

„Väga tore, et liigume ühiskonnana sinnapoole, et laste peale ei tõsteta enam häält, karistused on leebemaks läinud, üritatakse leida ühist keelt, laskutakse lapsega samale tasandile, aga kas tõesti ei olegi enam piire?“ imestab meile kirjutanud naine ühe toidupoe juhtumi üle.

„Käisin nädalavahetusel Prismas, oli juba õhtupoolik, tegin rahulikult oma sisseoste. Nagu kõikides poodides, oli sealgi juba advendikalendrite väljapanek. Ja oh sa poiss... Ma tavaliselt ei jää peredraamasid jälgima, eks ikka tuleb ette, et lapsed jonnivad poes, aga see oli küll midagi enamat. Ühe lapsega pere, ma pakun, et ehk umbes viie-kuue aastane poiss. Jäi advendikalendrite juures seisma ja hakkas vanematelt nõudma, et tema tahab. Vanemad üritasid seletada, et veel mitte, paari nädala pärast ostame.

Ja sellist röökimist ei ole ma varem kuulnud. Pool poerahvast jäi kui naelutatult seisma. Laps muudkui röökis ja röökis, et tema tahab KOHE, vanemad on lollid, temal on vaja. Ja mida tegid vanemad? Laskusid lapse tasandile, selgitasid vaikselt, et praegu ei osta, mõtle teiste inimeste peale, kes siin poes on. Mida tegi laps? Lõi oma vanemaid, sikutas ema juustest. See trall kestis vähemalt kümme minutit. Mis selle lõpptulemus oli? Soovisin nii väga, et lapsega väljutaks resoluutselt poest, et ta õpiks, et oma tahtmist ei saa röökides ja teisi inimesi häirides, samuti ka mitte oma vanematele haiget tehes.

Minu soovitu ei läinud muidugi täide. Jonnivale põnnile võeti lõpptulemusel kõige kallim advendikalender ja lisaks ka veel üllatusmuna. Elagu vabakasvatus! Tõelise üllatuse osaliseks saavad need vanemad mõne aasta pärast, kui näevad, et nende sõna ei maksa tõesti midagi. Juba praegu ju ei maksa...“