„Mida külmemad ja niiskemad ilmad on, seda rohkem inimesed luristavad ja rögistavad ja tõmbavad oma ninaga... Avalikus kohas. See on lihtsalt nii rõve. Mul tulevad külmavärinad alati peale, kui seda kuulen. Mõtlesin siis, et võiks head teha ja oma kõrvakuulmist ja vastikusetunnet säästa. Muretsesin ühe salvrätipaki lihtsalt selleks, et inimestele, kes jälkusi teevad, ühistranspordis siis salvrätte jagama hakata.

Ma tegin seda kolmel korral ja tundub, et ega siin muud varianti ei ole, kui hakata uuesti ainult autoga sõitma. Esimesel korral ulatasin vaikides ühele hullult ninaga tõmbajale salvräti, ta vaatas seda imestunult, ütles „aitäh“ ja pani taskusse. Ja tõmbas muudkui ninaga edasi!

Teisel korral andsin ühele eriti rõvedale lurisejale salvräti, ta vaatas seda, vaatas mind, pööras mulle selja ja jätkas oma rögisemist. Ja kolmandal korral sain sõimata - rögiseja käratas mulle, et tegelegu ma oma asjadega ja hoidku oma salvrätid endale!

Kas päriselt ka peab leppima sellega, et inimesed on avalikus kohas täiesti kombetud ja häirivad oma kehahäältega teisi? Mitte mingisugustki elementaarset viisakust...“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena