Juhuslik sõnum WhatsAppi's viis „suhtesse“, mis lõppes võlgade ja laialdase laimukampaaniaga

Finantspettuste, kübervägivalla ja lähisuhtevägivalla seos ei ole sugugi nii hägune, kui esmapilgul arvata võiks ning finantspettusest alguse saanud juhtum ei pruugi lõppeda üksnes säästude kaotusega, minna võib ka vaimne tervis.

Manipuleerimisjuhtumeid tuleb ette järjest rohkem, hoiatab SEB turbejuht Kätlin Kukk.

Kübermaailma võlu ja valu on see, et kogu maailm on ühe kliki kaugusel ja samal ajal oleme meie kogu maailmale kättesaadavad. Kui tehnoloogia pakub meile uue võimaluse, avaneb samamoodi uus võimalus kuritarvitajatele, seda nii pettuste kui ka vägivalla kontekstis ning mida aeg edasi, seda sügavamaks ja keerukamaks muutuvad kurjategijate skeemid. Tavalistest pettustest on saanud täiesti uued skeemid ning anonüümsetest kelmustest lähisuhtevägivald.

Pangana näeme meie eelkõige finantspettuseid. Petturid teevad kõik endast oleneva, et saada kätte ohvri pikalt kogutud säästud. Tavalise finantspettuse taga on kontrollivat käitumist, ähvardusi, manipuleerimist – erinevaid elemente, mida kasutatakse ka lähisuhtevägivalla kirjeldamisel. Kaasus aga ei lõppe säästudest ilma jäämisega. Kurjategijad manipuleerivad, räägivad armastusest ja kooselust ning võidavad ohvri südame, et ärgitada ohvrit võtma laenu või kasutama tema nimel olevaid kontosid kuritegelikel eesmärkidel. Selle kaasaegse nähtuse kohta on võetud kasutusele lausa eraldi termin – armukelm ning 2022. aastal jõudis eetrisse dokumentaalfilm „Tinder Swindler,“ mis halastamatu netikelmi kavala skeemi päevavalgele toob.

See tundub kui tuim säästude, raha ja laenude virvarr, kuid üha enam on seal taga mitte lihtsalt pettuse ohver, vaid ka vägivalla ning isegi lähisuhtevägivalla ohver. Justnimelt lähisuhte, sest on teada juhtumeid, kus kelmid loovad tundeid ja suhteid väga pika perioodi jooksul, enne kui ründama asuvad. Kui usalduslik suhe on loodud, siis avaneb Pandora laegas, kust leiab nii vaimset, finantsilist, seksuaalset kui halvimal juhul lõpuks ka füüsilist vägivalda. Üks Eestis elav naine oli n-ö „suhtes“ ligi aasta, enne kui kelm temalt raha küsima hakkas.

Tänapäeva paradoks on see, et vägivaldne saab olla ka mittekontaktselt. Sel juhul nimetatakse seda kübervägivallaks, mis on kõiki info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu toime pandud vägivallavorme hõlmav katustermin. Kõige levinumad kübervägivalla vormid on küberjälitamine, küberkiusamine, küberahistamine ja fotode loata jagamine. Internetis toimepandud vägivald jätkab päriselus aset leidvat vägivalda või võib kasvada üle kontaktseks vägivallaks, kuid igal juhul järgib see veebivälise vägivallaga samu mustreid ning toob endaga kaasa psühholoogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi.

Kuna enamikul juhtudel järgivad petturid sarnaseid skeeme ja mustreid, siis oleme päriseluliste juhtumite põhjal koostanud kolm lühikest näidet, mis aitavad tõsta teadlikkust petturite meetoditest ja jagame nõuandeid, kuidas end nende eest kaitsta.

Juhuslik kontakt internetis viib laimu ja jälitamiseni

Maria tutvub kohtingulehel Antoniga, kellest esmamulje oli meeldiv ehk liigagi hea, et tõsi olla. Sellistes ideaalsena näivates olukordades on tunded kiired tekkima ja unistatakse suurelt. Sageli ka nii suurelt, et kriitiline hinnang toimuva kohta jääb andmata ja ohud märkamata. Suured tunded lõppevad aga sellega, et ohver jääb ilma oma säästudest ning manipulatsioon ja ähvardused viivad psühholoogi vastuvõtule ja politseis avalduse kirjutamiseni.

Piret saab oma WhatsApp rakendusse sõnumi tundmatult, mille sisus jääb talle arusaamatuks, nagu see poleks talle mõeldud. Sellest justkui juhuslikust ja ekslikust suhtlusest kasvab välja n-ö „suhe“, mille tulemuseks on ohvril võlad ja tema kohta internetis leviv laialdane laimukampaania.

Agnes on just ülikooli alustav noor naine. Ta on iseseisva hoiakuga ja otsib töökohta, mis võimaldaks tal nii koolis käia kui ka töötada. Ideaalsena näiv tööpakkumine jääb tal silma ühes kinnises sotsiaalmeedia suhtlusgrupis. Reklaamitakse tööd, mida saab teha endale sobival ajal ning see on hästi tasutatud. Kahjuks peitis ilusana näiva töökuulutuse taga end manipulatsioon, ärakasutamine ja ahistav jälitamine.

Kübervägivald ei ole midagi uut. Need lood on kahjuks tänapäeva küberkeskkonna reaalsus. Kui juba füüsilisel kujul eksisteeriv kuritegevus on väga suures osas liikunud virtuaalsesse keskkonda, siis sama teeb ka vägivald. Eriti ohtlik ja laastav on aga selle mastaap ning vägivalla toimepanija võimalus jääda raskesti tabatavaks või sageli lausa tundmatuks.

Seetõttu on väga oluline ennast kaitsta. Igaüks saab selleks palju ise ära teha ning vajadusel tuleks kindlasti julgelt abi küsida. Sotsiaalkindlustusameti juhendmaterjalist leiab nimekirja peamistest viisidest, kuidas soolist kübervägivalda toime pannakse.

Kuidas ennast kaitsta?

• Küberkeskkonnas tegutsedes tasuks võtta hoiak, et seal leidub palju ohte ja sageli on neid väga raske märgata, seega tuleks alati olla valvas

• Seal levivat infot, pakkumisi ja uusi kontakte tuleks alati kriitiliselt hinnata

• Ei tohiks kiirustada, vaid pigem võtta rohkem aega analüüsiks

• Infot tasub alati kontrollida, näiteks seda guugeldades, et veenduda selle õigsuses

• Mõistlik on usaldada oma sisetunnet - kui tekib tunne, et midagi on valesti, tuleks sellele reageerida ning otsida kohe võimalusi enda kaitseks

• Kõik oma sotsiaalmeedia kontod tasub hoida piiratuna ja kriitiliselt jälgida, mida sinna postitada

Abi saamise võimalused

• Kui tekib kahtlus või küsimus, siis tasub alati küsida abi, isegi oma kodupangast.

• Langedes kübervägivalla ohvriks, tuleks pöörduda veebipolitseinike poole.

• 116 006 ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisinõustamist kogu ööpäeva. Välismaalt helistades [phone].

• 116 123 ‒ sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon. Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul kell 10–00 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–00. Helistamine on tasuta ning tuge saab mõlema teenuse puhul nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

• www.palunabi.ee ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses.

• Piirkondlikud ohvriabitöötajate kontaktid: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi#kontakt

• Naiste tugikeskuste maakondlikud kontaktid: https://www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused

• Kui ohus on elu ja tervis, helistage 112.