Puust ja punaseks! Kuidas seletada lapsele või täiskasvanule, mis on suurimad ohud investeerimisel ja mida see üldse tähendab?

Swedbanki noorte valdkonnajuht Triin Jalakase sõnul võib sageli juhtuda, et ehkki lapsevanem oskab investeerimist väärtustada, ei tunne ta end samas kindlalt rahatarkuse-nõu jagamisel või küsimustele vastamisel. See on igati mõistetav, sest vähemalt Eestis on laiem rahatarkuse jagamine saanud suurema hoo sisse alles viimasel kümnendil.

Jääd hätta lapse küsimustele vastuste leidmisel? Teeme põhilised küsimused puust ja punaseks – et investeerimisteekond oleks selgem nii lapsele kui vanemale.

• Mis on investeerimine?

Investeerimine tähendab oma raha paigutamist lootusega, et see aja jooksul kasvab ja toob kasumit. Aktsiatesse investeerimine tähendab kõige lihtsamalt öeldes, et sa ostad ettevõttest väikse osa ning kui ettevõttel läheb hästi, siis sinu aktsia väärtus kasvab. Näiteks kui sa ostad Tesla aktsiaid, siis saab sinust väga väike ettevõtte omanik. Kui elektriautodel läheb hästi ja Tesla majandustulemused on head, siis tõuseb ka aktsia hind ja kui sa kunagi tulevikus otsustad oma aktsiaid maha müüa, siis saad nende eest rohkem raha tagasi, kui sa alguses maksid. Nii saabki aktsiatest teenida kasumit.

Kuid aktsiatesse investeerimisel on ka risk – kui ettevõttel läheb halvasti, siis võib aktsiate hind langeda ja siis on sinu investeering vähem väärt kui alguses. Aktsiatesse investeerimine võib tuua nii kasumit kui ka kahjumit, ja seepärast on oluline mõelda, kuhu ja kuidas investeerida.

• Kui ma ostan aktsia, siis kuhu mu raha läheb?

Kõige lihtsamalt öeldes käib börsi kauplemise protsess nii: ettevõte tahab investeeringuteks või muuks kuluks kaasata korraga palju raha, saada samal ajal tähelepanu ning pakkuda esimestele aktsionäridele võimalust oma osalust maha müüa. Niisiis läheb ettevõte börsile ehk teeb IPO. Kui IPO on läbi, siis on ettevõte börsil ning algab tavapärane järelturul kauplemine. Seega enamasti kaupled sa teiste investoritega – sina tahad aktsiat osta, keegi teine tahab müüa ning tehing toimub teie vahel. Raha liigub sinu ja selle müüja vahel, kellelt aktsiad ostsid. Ettevõte, näiteks eelmainitud Tesla, ei saa seega raha endale, kui sa just ei ostnud aktsiaid IPO käigus.

• Mis paneb aktsia tõusma? Mis paneb aktsia langema?

Aktsia hind tõuseb ja langeb peamiselt pakkumise ja nõudluse tõttu: kui rohkem inimesi soovib aktsiat osta kui müüa, siis tõuseb ka hind – ja vastupidi. Ostusoovi mõjutab näiteks see, kui ettevõtte majandustulemused on head või laienetakse uutele turgudele. Kui aga ettevõttel tekib kahjum või majanduskeskkond halveneb, siis võib aktsia hind langeda. Näiteks kiibitootja Nvidia aktsia hind oli veel aastal 2019 umbes 60 eurot, kuid nüüd on see tõusnud üle 400 euroni. Põhjuseks on suur tehisintellekti buum, kuna selgus, et muidu mängutööstuses kasutatavad GPU-d on ideaalsed ka tehisintellekti ja masinõppe mudelite töötlemiseks. Nvidia graafikaprotsessorid on osutunud hädavajalikuks AI mudelite treenimisel ja suurte andmemahtude töötlemisel, mis on suurendanud nõudlust nende toodete järele ja tõstnud ettevõtte aktsiate väärtust.

• Mis on suurimad ohud investeerimisel?

Investeerimises pole midagi keerulist. Küll aga käib sellega kaasas risk raha kaotada. Õnneks saad investeeringuid hajutades riske maandada. Mida pikem on investeerimise periood ja laiem väärtpaberite valik portfellis, seda rohkem on riskid hajutatud.

Laias laastus võib öelda, et riskid jaotuvad kaheks: tururiskid ja psühholoogilised riskid. Tururisk on näiteks majanduskriis, mille tõttu võib tekkida suur inflatsioon, põhjustades ettevõttele probleeme ja kukutades aktsia hinda. Samuti võivad ettevõtet mõjutada igasugused skandaalid ja juhtide vahetused, mille järel kukub investorite huvi kivina. Lisaks on oluline psühholoogiline risk ehk investeerimisel tuleb meeles hoida, et ahneks ei tohi minna ning kõik pole kuld, mis hiilgab. Investeerimine on pikk protsess ning noorelt alustades on sul aega oodata erinevate languste möödumist ning järgmist tõusu. Seda eelist tuleb targalt ära kasutada ning vältida tuleks suurte riskidega varaklasse. Ära unusta: investeerimisel ja spekuleerimisel on oluline vahe!

• Mis on ETF?

Ehk oled kuulnud vanasõna „ära pane kõiki mune ühte korvi“? Kui investeerid kogu oma raha ainult ühte ettevõttesse, võib sellega kaasneda oht, et ettevõtte ebaõnnestumisel võid kaotada kogu oma raha. ETF on börsil kaubeldav investeerimisfond, mis on nagu üks 10 munaga munarest. Kui üks muna läheb katki – nii nagu mõni ettevõte võib vahel ebaõnnestuda –, on sul varuks veel üheksa muna. ETFide soetamine aitab vähendada ohtu, et kaotad raha.

• Kui fondis on mingid ettevõtted, siis kas need ettevõtted jäävad igavesti sinna? Mis saab kui üks ettevõte pankrotti läheb?

Ettevõtted ei pruugi fondi igavesti jääda. Igal fondil on oma haldur ehk inimene, kes teeb iga päev tööd selle nimel, et fondis oleksid edukad ettevõtted. Kui mõnel ettevõttel läheb halvasti, võib fondihaldur selle fondist eemaldada, samuti lisatakse fondi juurde neid ettevõtteid, kellel läheb hästi. Mõnes mõttes võib fondi võrrelda sporditiimiga ning fondihaldurit treeneriga. Korvpalliplatsile pääseb see sportlane, kelle puhul treener usub, et ta suudab palli korvi visata. Kui mõnel mängijal ei tule kindlal päeval mäng hästi välja või ta hoopis end vigastab, võib treener sportlase mängust eemale jätta.