Peagi kehtima hakkava automaksu valguses on automüük oluliselt hoogustunud ning kasutatud autode vaates tõusnud isegi veerandi võrra. Kasutatud autode müümisel on sõiduk omanikule sageli juba armsaks või suisa pereliikmeks saanud ning sellest loobumine ei pruugi ollagi nii lihtne.

Autoportaal.ee juhi Ando Rahu sõnul on kasutatud autode turg Eestis oluliselt suurem kui uutel sõidukitel. „Kasutatud autodega tehakse 5 kuni 6 korda rohkem tehinguid kui uute autodega. Teisalt leidub ka väga rariteetseid sõidukeid, millel on omaniku jaoks kas suur emotsionaalne või ajalooline väärtus, mistõttu seda naljalt ka priske automaksu valguses juba müüki ei paisata,“ rääkis ta.

Eesti on tugevalt materiaalsetele väärtustele orienteeritud riik, märgib tarbimispsühholoog Ivar Soone. „Seetõttu peetakse oluliseks oma materiaalset heaolu kõigile näidata ning auto on üks võimalikke viise seda teha. Autost on saanud paljudele isegi edu sümbol, millega mõõdetakse, kui palju keegi on saavutanud. Paljude jaoks esindab auto sageli ka nende identiteeti ja staatust ning selle valik peegeldab inimese väärtusi ja stiili. Näiteks keskkonnateadlik inimene võib valida elektriauto, mis rõhutab tema jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Luksusauto võib viidata edule ja prestiižile, samas kui praktiline või tagasihoidlik auto võib osutada ratsionaalsusele ja lihtsusele,“ tõi Soone välja.

Kõigest auto või hoopiski pereliige?

Mõned inimesed tunnevad oma sõidukiga ka tugevat emotsionaalset sidet. Soone sõnul auto pereliikmeks pidamine paljuski sellest, millise tähenduse inimene sellele annab. „Osade inimeste jaoks auto on oluline, kuid teiste jaoks on see lihtsalt liikumisvahend punktist A punkti B. Auto võib saada emotsionaalse tähenduse, kui seda seostatakse oluliste elusündmustega, näiteks esimene oma auto või siis integreeritakse see olulise osana oma elustiili. Näiteks veedetakse autos väga palju aega ning see on oluline osa elust – sel juhul võib auto seostuda näiteks vabaduse, mugavuse ja turvatundega. Selle tulemusena saab auto tugeva seose mingite inimese jaoks oluliste emotsioonidega. Ja kuna emotsioonid on juba aju struktuuri ja närvisüsteemi ehituse tõttu primaarsemad ja vahetumad, kui ratsionaalsus, hakkavad need olulisel määral mõjutama inimese otsuseid,“ rääkis ta.

Tarbimispsühholoog tõi välja, et mõned inimesed omistavad autole inimlikke omadusi. „Näiteks annavad oma autole nime või peavad seda „truuks kaaslaseks“, mis tugevdab emotsionaalset sidet veelgi. Samuti kaunistavad mõned inimesed oma autosid nii seest kui väljast. Üks minu tuttav psühholoog kinkis autole isegi punase kübara, mis sõitis temaga kaasas auto tagaklaasil. Mida tugevam on emotsionaalne side või vajadus autot omada, seda raskem on temast loobuda. Need, kelle jaoks auto on lihtsalt vahend, suudavad sellest kergemini lahti öelda,“ rääkis Soone.

Samuti võib side autoga nõrgem olla, kui auto on kasutusrendis või ametiautona kasutusel, sest inimene tajub, et see talle ei kuulu ja ta peab selle tagastama. „Ent isegi bussi- ja rekkajuhid kaunistavad oma juhikabiini seestpoolt kes kardinate, kes värviliste tulede, kleepsude või mingite nipsasjakestega, kuigi ei linnaliinibuss ega raskeveok neile enamasti ei kuulu, mis näitab, et ka lihtsalt pikaajalise kasutuse puhul võib tekkida sõidukiga vaatamata omandivormile emotsionaalne side,“ tõi ta välja.

Ando Rahu sõnul on nii kasutusrent kui ka lühiajaline autorent üha populaarsemad ning seda eriti nooremate põlvkondade seas. „Tänastel noortel on soov ise autot omada madalam ning paljuski ei nähta seda ka enam staatusesümbolina nii nagu see on vanemates põlvkondades. Soovi isikliku autot omada on vähendanud ka erinevad võimalused sõiduki nii pika- kui ka lühiajaliseks rentimiseks, mis on tehtud niivõrd mugavaks, et noorel ei olegi tahtmist enesele võtta kohustust auto hooldamise jm vajalikuga tegelemiseks,“ tõi Rahu välja.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena