„Kui lapsed läksid, läksin uude suhtesse 15 aastat noorema üksinda last kasvatava naisega. Koos me ei ela. Käime reisimas. Kaks-kolm korda kuus jagame voodit. Loomulikult toetan teda materiaalselt. Nii juba 13 aastat. Elu parim aeg.
Kohtingule minnes lööme ennast üles, teeme mõnusa õhtusöögi ja iga kord nagu esimene kord. Rutiin tapab suhte ja seksi. Lapsed on mul mõlemad abielus. Mul on viis lapselast. Nii saangi öelda, et minul algas tõeline elu 50aastaselt. Loomulikult saab see ükskord läbi nagu iga muinasjutt. Aga kogemust tõeliselt armastada ja elu nautida ei võta keegi.“
