Kasulik ja kerge greip

Greipfruut ehk greip on põnev ja kasulik lisand meie toidulauale. Eelkõige paistab see ümar puuvili silma madala kalorsusega, greip ei sisalda rasva ega kolesterooli, kuid selle asemel hulganisti kasulikke kiudaineid.

Paljud meist greipi eriti ei söö, seda eelkõige omapärase mõrkja maitse tõttu. Mõned, kes söövad, puistavad greibile kuhjaga suhkrut ning puurivad siis lusikaga greibipoolikut. Tegelikult saab greipi ka palju huvitavamalt ära kasutada.

Greip on oma olemuselt apelsini ja teise tsitruselise — pomelo — ristand. Kui apelsinid kasvavad puu otsas nagu õunad — igaüks eraldi, siis greip kasvab kobaratena, muidugi mitte nii tihedalt kui viinamarjad, kuigi sarnasusele viinamarjadega viitab ka greibi inglisekeelne nimi.

Kõige magusamad greibid pärinevad subtroopilise kliimaga maadest, kus suurem päikesetundide arv aastas ka greibid magusamaks ja mahlaseks küpsetab. Näiteks päikeselisest Floridast pärinevat magusmahedat greipi on nimetatud ka greipfruutide Rolls Roy’siks.

Greibipuu võib kasvada kuni viie meetri kõrguseks ning anda aastas mitusada kilo saaki. Greibi viljaliha värvus varieerub kollasest rubiinpunaseni. Greip peaks olema tõeline salenejate lemmik, sest 100 grammi kohta arvestatakse vaid 30 kilokalorit.

Greipfruudi viljad sisaldavad rikkalikult toitaineid, greip ergutab ka ainevahetust. Ühest värskest greibist võib saada kuni 75 protsenti soovituslikust päevasest C-vitamiini kogusest. Nagu me teame, kuulub C-vitamiin nende tähtsate antioksüdantide hulka, mis aitavad organismil võidelda vabade radikaalidega ning tõrjuda mürkaineid, samuti tugevdada immuunsüsteemi.

Ehk kõige sagedamini ollakse harjunud greibimaitsega erinevate jookide puhul, greibimahla on proovinud paljud. Samas on greip siiski suhteliselt võõras puuvili, näiteks naaberriigist Rootsist on teada, et 35 protsenti inimestest pole kunagi greibimahla maitsnud, küllap on meil see arv suuremgi.

Proovi lisada greipi erinevatesse salatitesse ja miks mitte ka mujale. Greibimaitse sobib hästi kana ja krevettide kõrvale.

Greibimaitseline salat

1 punane sibul
1 punane greip
veerand valget peakapsast
30 g peenestatud ingverit
1 punane tshillipipar
2 kuubikuteks lõigatud kanafileed
200 g kooritud krevette

Kastmeks:
2 laimist pressitud mahl
1 greibist pressitud mahl
6 sl päevalilleõli
värskelt purustatud musta pipart
soola

Lõika sibul, kapsas ja tshillipipar peenikesteks ribadeks. Sega kõik ained omavahel, vala kaste peale. Lase ca pool tundi “tõmmata”. Pruunista kanafileetükid tulisel pannil, ca 3 minuti pärast lisa krevetid, kuumuta veel mõned minutid. Pane salat taldrikutele ning aseta kanatükid ja krevetid kõige peale.