Mehed, kas teate — naised on karvased!
... mehed, ülitundlikud nagu nad on, arvavad siis kohe, et naine on tegelikult üleni karvane. Ühesõnaga, nende fantaasia hakkab ebasoovitavas suunas kiirendama.
Kui mehe käsi libiseb naise siledal ja beebipehmel nahal, ei ole tal aimugi, et alles eile või sama päeva hommikul turritasid sellelsamal nahal kas süsimustad kõvad karvatüükad või heledamad udemed. Naine on need ära ajanud kas duši all käies žiletiga, vahatanud või epileerinud. Kaks viimast protseduuri on, muide, kes ei tea — valusad.
Vaesed mehed ei teagi, et enamik naisi ongi karvased. Noh, vahest mitte üleni. Aga jalgade, nii säärte kui reite pealt eemaldab karvu ikkagi suur osa naisi. Karvaribake, mis ulatub nabani, pole samuti mingi haruldus. Tean ka karvase seljaga naist. Mustad karvad käsivarrel pole üldse ebatavalised.
Ka rinna peal võivad karvad kasvada. Igahommikune lõuakarvade kitkumine on paljude naiste hästihoitud saladus. Vuntsikesed? Neid käiakse salongis vahatamas või kitkutakse samuti.
Kulmude kitkumine on ehk ainus legaalne karvaeemaldus, mida meestele pisutki näidatakse. Muud protseduurid toimuvad hästi varjatud kohtades ja on enamasti piinarikkad.
Žiletitera teeb tõhusat tööd, aga juba paari tunni pärast võib juhtuda, et siledusest pole jälgegi järel — nahal turritab siil. Nii mökerdavad paljud naised kodus kuuma vahaga. Niimoodi karvade eemaldamine on tulivalus, lisaks peab selle meetodi puhul ootama, et karvad oleks juba päris pikad ja tihedad. Aga kui pole aega oodata?
Siis tuleb appi epileerimine, mis toob samuti pisarad silma ja nahk on ööpäev läbi punane. Karvad on nädalaks kadunud, aga täpselt nagu vahatamine, võib ka epilatsioon põhjustada uue häda — karvade sissekasvamise. See tähendab, et nahale ilmuvad punased valusad punnid.
Enamik naisi eemaldab kehalt karvu vähemalt kord nädalas. Lisaks sellele, et see võib olla valus, on see igal juhul jube tüütu. Milleks siis sellega jahtida?
Aga proovige suvel karvasena randa minna. Proovige mis tahes ajal karvaste jalgadega sukkpükse kanda. Minge karvasena ujulasse ja teid lintšitakse ära. Õige ka? Juba karvased kaenlaalused tähendavad metsikut häbiplekki.
Mitukümmend aastat tagasi olevat feministid vabas maailmas käinud meelega ringi karvaste säärtega, juhtides tähelepanu sellele, et raseerime ennast meeste pärast. Mind pani mõtlema kunagine üheööarmastus, kellega maandusin voodisse ootamatult, mis tähendas — sääred olid raseerimata. Otsustasin ise asjast üle olla ja tuli välja, et mehele hoopis meeldis.
Aga huvitav, selle asemel, et säärte raseerimine unustada, hakkasin hoopis seda meest imelikuks pidama. Võib-olla ei raseerigi me ennast teiste pärast?
Pakun välja, et kui naised unustaksid žiletid, epilaatorid, pintsetid ja vahad, kasvaks enamik neist suures osas karva. Jalatallad ja peopesad on ehk ainsad kohad, kuhu karvad kasvada ei saa. Need on vist ahvidel ka siledad. Aga igal pool mujal võib mühiseda tõeline karvamets, väikeste variatsioonidega.
Paljudele naistele meeldib, kui karvad on läinud kogu kehalt. Kui ei taha vahatamis- või epileerimispiinu taluda, tuleb sel juhul žiletiga vähemalt ülepäeva tegemist teha. Võimalik sisselõikamisoht õrnades kohtades, nahaärritus, sissekasvanud karvakesed — mehed, kas te üldse teate, mis vaeva me vannitoas tegelikult näeme?
Kas teil on üldse vaja seda teada? Ma arvan, et on küll vaja. Siis suudate vähemalt ette kujutada, milline naine tegelikult on, ega ela nii palju oma kujutlustes.
_______________________________
Delfi Naistekas peab sel aastal (2009) oma 10. sünnipäeva jasellega seoses teeme kingitusi kõigile meie lugejatele: otsimearhiivitolmu alt üles kõik lood, mis ka täna naistele huvi võikspakkuda. Kõik teemad, millest naised endiselt räägivad.
Naistekas — Delfi Naisteleht
esimene naistele mõeldud veebileht
alates aastast 1999
