Äkki on su lapse närvid lihtsalt läbi
See, mida meie kutsume halvaks iseloomuks, tähendab enamasti, et inimene kannatab neuroosi all. Kahjuks pole laste närvide kohta käiv statistika kuigi lohutav: rohkem kui pooltele kooliõpilastele võiks panna diagnoosiks närvihäired. Seda juhul, kui nende laste vanematele tuleks pähe minna nendega arsti juurde.
Kahjuks pöördutakse polikliinikusse juba päris käestlastud juhtumite puhul.
Millest see tuleb?
Tavaliselt öeldakse: „Ta on meil närviline.” Tegelikult võib selle all mõista mida iganes. Haiguste nimekiri, mille sümptomiks võib olla närvilisus, pole mitte ainult pikk, vaid ka mitmekesine. Kõrvalekalded võivad olla kaasasündinud, kuid neid võivad põhjustada ka rasked üleelamised või vale kasvatus. Kahjustatud võivad olla teatavad ajupiirkonnad, aga ka närvisüsteem või psüühika tervikuna.
Samas on haigestumise sümptomid sageli ühed ja samad, seetõttu saab tõelise põhjuse välja selgitada üksnes arst.
Tähelepanu: neuroos!
Inimese elus tuleb ette möödapääsmatuid olukordi — pereprobleemid, keerulised olukorrad ja stress. Kaugeltki mitte iga organism ei suuda nendega kokku puutudes vastu panna. On ju inimesi, kes isegi tavalise vihma käes jäävad otsekohe haigeks.
Nii võib ka laps raskesse olukorda sattudes närviataki saada (hüsteeriahood, enesesse sulgumine jne). Kui sellised reaktsioonid saavad harjumuseks, siis võib arvata, et lapsel on neuroos, närvisüsteemi psüühilise talituse häire. See aga tähendab haigust, mida peab ravima neuropatoloog.
Spetsialistide arvamust mööda peitub selles häires alati sisemine konflikt, mis muudab lapse emotsionaalselt ebastabiilseks.
Sageli tekivad lastel nn monosümptomitega neuroosid, mis ilmnevad vaid ühe, selle eest aga küllalt ereda sümptomina (kokutamine, lihaste tõmblused, anuuria ehk kusetus jms). Pahatihti provotseerivad vanemad ise oma vale käitumisega lapse neuroosi arengut.
Vead, mida vanemad tavaliselt teevad
Loomulikult ei saa närvihäireid ravida üksnes tablettidega. Arvata võib, et teil endal tuleb oma eluviisides muudatusi teha. Et ennetada neuroosi teket lapsel, tuleb kontrolli alla võtta iseenda käitumine.
Mis peaks valvsaks tegema
Kes kuuluvad riskigruppi
Küsitluste põhjal on selgunud, et neuroosid tekivad enamasti siis, kui lapsed lähevad kooli.
Riskigruppi kuuluvad:
Allikas: SamaJa