Vastlapäev ja vabariigi aastapäev kattuvad teist korda

Sel aastal satub vastlapäev 24. veebruarile, mil iga korralik eestlane vabariigi aastapäeva tähistab. Varasematest aegadest leiab sarnase kokkusattumise aastast 1924, mil Eesti seisis samuti silmitsi majanduskriisiga.

Ajalugu teab, et juba mõne aasta pärast sai toonane Eesti majandus hoo sisse. Arvata on, et sellele aitas kaasa vastlapäeva maagiline tähendus - just sel päeval lastud liug ennustas järgmise aasta linade pikkust. Seda võimalust pakub homme muuhulgas ka Eesti Vabaõhumuuseum - olgu siis tuleva aasta majandusedu kindlustamiseks või niisama lustimiseks.

Liulaskmise saab asendada ka teiste häid endeid kandvate tegevustega: traditsioonilisi vastlamänge mängida, vurri valmistada, hobusõitu teha, jääkarussellil kihutada ja maastikumängu mängida.

Siinkohal ka pisut vastlaluulet 1936. a. veebruarikuu "Eesti Naise" kaasaandest "Väikeste Sõber"

Väljaandja: Naiste Karskusliit, toimetajad Helmi Mäelo, Helmi Põld

Veebruar

Veebruar on külma kuu.
Lumes katus, põld ja puu.
Selles kuus on tähtis päev
Eesti riigi aastapäev.
Vastlapäev on ka ses kuus
(tal on seajalad suus).

Suusad, kelgud olgu hoos,
sporti tehkem üheskoos.
Higisena mitte vahti -
külm siis salvab salamahti.

Tööd ja lõbu parajasti,
siis kõik elu läheb hästi!

Vastlasõidud

Hüüan meie poiste väele:
Toast välja, kelgud mäele!
Vastlasõit peab käima hooga!
Tasuks saame vastlarooga.

Tere vana armas Vastel!
Ma ei ole kartlik pastel,
julgest lasen alla mäest,
ise karjun kõigest väest!

Tere, tere kallis Vastel!
Rõõm on näos meie lastel.
Lumi kelkude all keeb,
Kõik see meile tuju teeb.

Mõnigi käib lennul uppi.
Pole viga, hernesuppi
toas pärast pääle sööb
ja siis jälle kepsu lööb.
Hilja ööni mäel käib elu,
Uljas vastlakelgutelu.
Hõissa! Küll on alles peod,
küll on julged poiste teod!

Allikas Eesti Vabaõhumuuseum