Mahlad on ka mineraalainete allikas

Mahlakuu: Pea igaüks meist teab, et puuviljad, marjad ja nendest valmistatud mahlad on tervisliku toitumisviisi üheks tähtsaimaks osaks. Aga kas me oskame nimetada need kasulikud omadused ja põhjused, miks taimse päritoluga toiduained peaksid olema meie igapäevamenüüs?

Enamik inimesi on arvamusel, et üks klaasitäis mahla on kindlasti tervislikum päeva alguses, kui näiteks tass kohvi, kuid vaatamata sellele eelistatakse hommikuti siiski oma harjumuspärast jooki. Tõenäoliselt on see tingitud asjaolust, et inimestel puudub antud kontekstis piisav informatsioon mõistest „tervislik”.

Taimse päritoluga tooted ja nendest valmistatud mahlad seostuvad meil traditsiooniliselt vitamiinidega, kuid tegelikult nimetatakse neid toiduaineid tervislikeks seetõttu, et nad sisaldavad palju rohkem kasulikke aineid, kui me oskame ette kujutada. Mahlades sisalduvad nii vitamiinid ja süsivesikud kui ka orgaanilised happed ning erinevad mineraalained, mida meie organism ei pruugi iga päev piisavas koguses saada.

Mineraalained

Kuigi mineraalained (K, Ca, Fe jne) esinevad inimorganismis võrdlemisi väikestes kogustes, on nad elulise tähtsusega, kuna tagavad organismi normaalse talitlemise ja toetavad kogu meie elutalitlust. Organism kasutab mineraalaineid erinevate rakkude moodustamiseks, närvi- ja lihassüsteemi tugevdamiseks, nad on olulised ka vere hüübimisel haavade puhul, seedimisel ja muudes protsessides inimorganismis. Kõikide mineraalainete jaoks on arstid ja toitumisspetsialistid ajapikku välja töötanud soovituslikud päevanormid, mis tagavad organismi optimaalseima talitluse.

Muidugi ei ole võimalik rangelt järgida kõiki neid norme, ega inimene ei ole iseliikuv kalkulaator, mis arvutab pidevalt mineraalainete koguseid milligrammi täpsusega. Samas, mõne mineraalaine pikaajalisem puudus võib põhjustada tõsiseid tervisprobleeme. Milliste mineraalainete puudus esineb parasjagu organismis ja kui suur see puudus on — seda saab kindlaks teha mitmete kaudsete sümptomite alusel, näiteks, kehvveresus viitab raua puudusele, luude rabedus viitab aga kaltsiumi puudusele jne. Seetõttu on väga oluline tähtsustada tervislikku ja mitmekesist toitumist.

Kaalium toetab südamerütmi

Kaalium (K) on meie organismile väga tähtis element, kuna ta on otseselt seotud normaalse südamerütmi tagamisega. See aine mängib tähtsat rolli ka veetasakaalu, närvi- ja lihassüsteemi talitluse tagamisel, samuti osaleb rakkude varustamises erinevate toitainetega. See mineraalaine kuulub organismi kõikide kudede ja vedelike koosseisu. Kaaliumi regulaarsel manustamisel langeb vererõhk, aeglustub südametegevus. Omakorda, kaaliumi puudus organismis põhjustab häireid südame- ja veresoonkonnasüsteemis, arütmiat, samuti häireid skeletilihastes, mille tulemuseks võib olla inimese füüsilise töövõime langus.

Rukkileib on tähtis kaaliumiallikas. Samas järeldub Läti Põllumajandusülikooli läbiviidud uuringutest, et ühes klaasis Cido tomatimahlas (200 g) sisaldub sama palju kaaliumi kui 200 g jämejahvatatud leivas! Läbiviidud katsest selgus, et tomatimahlas sisaldub 2533 mg/l kaaliumi. Samuti sisaldub tööstuslikult valmistatud Gutta õunamahlas kaalium suures koguses — 1035 mg/l. Toitumisteadlased on seisukohal, et täiskasvanu keskmine kaaliumi päevanorm 4000 mg on üsna suur kogus, mistõttu annab mahl väga hea võimaluse täiendava kaaliumi saamiseks, et täita organismi päevanormi.

Kaltsium tugevdab luid ja hambaid

Kaltsium (Ca) on tuntud kui organismile väga tähtis element, mis teeb tugevamaks hambad ja luud, juuksed ja küüned, samuti muudab näonahka ilusamaks. Kuni 99% organismis sisalduvast kaltsiumist on kontsentreeritud luudes ja hammastes. Ja tihtipeale unustatakse, et ülejäänud 1% kaltsiumi, mis sisaldub veres, lihastes ja rakkudevahelises vedelikus, täidab väikeseid, kui väga tähtsaid ülesandeid — soodustab vere hüübimist, lihaste ja veresoonte kokkutõmbeid, tagab närvirakkude talitluse, reguleerib hormoonide taset ja osaleb paljudes muudes nähtamatutes protsessides meie organismis.

Kui inimese organismis on kaltsiumi puudus, nimetatud funktsioonide täitmiseks hakkab organism kasutama luudes olevat kaltsiumivaru. Seega, pikaajaline kaltsiumipuudus organismis põhjustab luude rabedust, luud murduvad kergemini ja halvimal juhul või areneda ka osteoporoos.

Me teame, et põhiliseks kaltsiumi allikaks on piim ja sellest valmistatud tooted, samas koos lihaga saame me samuti teatud hulga kaltsiumi. Läti Põllumajandusülikooli läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et ühes klaasis ananassimahlas (200 g) sisaldub kaltsiumi neli korda rohkem kui 200 g sealihas ja isegi kuus korda rohkem kui 200 g kanalihas. Täiskasvanu keskmine kaltsiumi päevanorm on umbes 1000 mg, mis on üsna suur kogus, seetõttu soovitavad toitumisteadlased tarbida piimatooteid. Et igapäevane menüü oleks mitmekesisem, mis on tervislike eluviiside seisukohalt väga tähtis, ei maksa unustada ka muudest kaltsiumi sisaldavatest toiduainetest, näiteks, mahladest.

Raud on hapniku kandja

Võrreldes teiste mineraalainetega on meie organismi raua (Fe) vajadus oluliselt madalam. Keskmine päevanorm on meeste puhul 10 mg ja naiste puhul 18 mg. Samas ei tohiks raua tähtsust alahinnata organismi talitlusprotsessides. Raud tagab hapniku ülekandmise meie organismi kudedesse ja omakorda süsihappegaasi eemaldamise kudedest. Ühinedes valguga moodustab raud verevärvniku — see on aine, mis transpordib hapnikku kopsudest organismi rakkudesse ja annab verele sellele iseloomuliku punase värvuse. Rauapuudus organismis võib põhjustada väsimuse, nägemise häireid ja isegi aneemiat ehk kehvveresust, mis tähendab, et organismi kudedesse satub liiga vähe hapnikku.

Liha käsitletakse kui inimorganismile tähtsat rauaallikat mitte suurema rauasisalduse tõttu, vaid seepärast, et lihas sisalduv raud imendub paremini võrreldes taimse päritoluga toodetes sisalduva rauaga. Samas takistame me ise tihtipeale raua imendumist, tarbides raua imendumist aeglustavaid tooteid, nagu näiteks kohv, tee, coca cola, vein, šokolaad, kaltsiumpreparaadid jne. On olemas palju taimse päritoluga toiduaineid, mis võimaldavad tõhustada raua imendumist koguni kolm korda, sellisteks toiduaineteks on näiteks tsitruselised ja nendest valmistatud mahlad, õunad, ploomid, spargelkapsas, maitseroheline jne. Toitumisteadlased soovitavad tarbida näiteks greipfruudimahla, sest see soodustab raua imendusist organismi.

Lisaks näitavad Läti Põllumajandusülikooli korraldatud uuringu tulemused, et Gutta 100% greipfruudimahl sisaldab 1,04 mg/l rauda. See tähendab, et ühes klaasis Gutta 100% greipfruudimahlas (200 g) sisaldub sama palju rauda kui näiteks 200 g kohupiimas.

Naistekas on mahlakuu meediapartner. Kõik tekstid on kirjutatud Mahlanõukogu liikmete poolt ega väljenda toimetuse ajakirjanduslikke eelistusi.