Tervist aknalaualt ja aiast
Rohelist aknalauale või rõdule
Kevadise rohelise saamiseks tasub maitsetaimi ja köögivilju kasvatada aknalaual, kuid tuleb valida sobilikud taimed. On ju käepärane näppida aknalaualt või rõdult toidulisa, kuna nii mõnelgi tuleb käia kaugelt poest seda ostmas. Loomulikult võivad esimesed katsetused ka luhta minna, sest kõik nipid pole selged ega oska taimedele ka õigeid kasvutingimusi luua. Sellistes tingimustes taimede kasvatamine nõuab hoolt, armastust, teadmisi, kogemusi ja vaeva. Rõõm saavutatust kaalub aga kõik selle üles. Pole kahtlust, et tuleme toime sibula ajatamisega. Ainult soovituseks, et ajatamiseks valida väiksemad sibulad ja parem on istutada potti mulda, kui panna vette, kus kipuvad mädanema minema. Erilist raskust ei valmista ka peterselli-, selleri- või porgandijuure mulda pistmine. Need tuleb üsna sügavasse mulda pista ja nii saame lehti toiduks ja raviks varem kui avamaalt.
Aianduspoodides on müügil spetsiaalne muld, mida saab taimede ajatamiseks kasutada. Müügil on ka pottidesse istutatud taimi, mida võib koju tuues edasi kasvatada. Poest või turult on mõttekas osta just maitsetaimede istikuid, nagu tüümiani (aed-liivatee), majoraani ja basiilikut. Nad kasvavad aknalaual edasi, sooja ajaga viia rõdule ja nii saab neist hea hooldamise korral suve jooksul lehti pidevalt näpistada.
Hästi õnnestub köögiviljapaprika kasvatamine esialgu aknalaual ja hiljem, täissuuruses, võib viia päikeselisele rõdule. Aknalaual kasvatamiseks on spetsiaalsed sordid, mida peame poest ostes täpsustama. Kui oleme taimed ise ette kasvatanud, siis saaki võib saada alles augusti lõpus. Aknalaual saab lihtsalt kasvatada ka seemnetest kiirekasvulist salatkressi, kas niiskel marlil veenõus või mullas. Mida kasvatada, valib igaüks oma maitse ja koduste tingimuste järgi.
Rõdul kasvavate taimede puhul peab alati arvestama, et need vajavad palju hoolt (nii kastmist, väetamist kui ka mõne puhul toestamist). Tuul ja terav päike on kaks põhilist tegurit, millega rõduaednikul tuleb võitlusse asuda. Kui rõdu on väga tuulises kohas, siis kõrgekasvuliste taimede kasvatamine enamasti ei õnnestu. Parem on sellisel rõdul kasvatada madalakasvulisi taimi, mida saab peita rõdu ääre taha. Päikeselisel rõdul tuleb samuti hoolikalt valida taimi, mis ei oleks ka niiskuse suhtes väga nõudlikud. Selleks sobivad kindlasti aed-liivatee, salvei, meliss ja aed-harakputk.
Seemned või istikud aias kasvatamiseks
On iga taimekasvataja enda otsustada, kas ta vastutab taimede eest kogu kasvutsükli jooksul ja alustab seemnete külvist või eelistab istutada taimi. See sõltub ettekasvatatavate taimedele loodavatest tingimustest. Edukaks idanemiseks on enamikul seemnetest omad nõudmised: sobiv niiskus, soojus, õhustatus ja valgus, kuigi enamik seemneid idaneb nii pimedas kui ka valguse käes. Seemnete parim külviaeg on aprill. Kui pole päikeselist aknalauda või sooja kasvumaja, peame ostma istikud aiandist või turult. Kindlasti on ka taimi, mida ongi mõttekam pistikutena või istikutena oma aeda tuua, näiteks estragon, mündid, aed-liivatee ja salvei.
Tuppa või kasvuhoonesse võib külvata seemned kolm või rohkem nädalat varem ning nii saab väljaistutamiseks sobilikud istikud. Esimene külv tehakse tavaliselt kastikestesse ja esimese pärislehe ilmumisel istutatakse idandid ümber ehk pikeeritakse komposti sisaldavatesse pottidesse. Kui juured kipuvad poti põhjast juba läbi trügima, on see kindel märk taimede ümberistutamise vajadusest avamaale. Jahedate ilmade korral peenrasse istutatult tuleb kindlasti katta need kattelooriga. Enne avamaale istutamist tuleb taimi harjutada välisõhuga, näiteks uste ja akende avamisega või tõsta potid päevaks aeda.
Paljud seemned saab aga otse aiamaale külvata, kui välitingimused seda võimaldavad. Üksnes saagi saame hiljem, kas kesksuvel või alles sügisel. Idanemiseks avamaal kiirelt idanevate ja külmakartlike taimede korral on mõistlik külviga viivitada, kuni pole öökülmade ohtu (näiteks basiilik).
Külviaja saabumist saab ka kiirendada, kui katta peenrad nädal või paar enne külvi kattelooriga, et püüda kinni kogu saadaolev soojus. Pärast seemnete mulda panekut on samuti soovitatav katta peenar kattelooriga kuni jõuliste taimede ilmumiseni.
On palju taimi, mis taaskülvavad end ise, näiteks köömen, kummel, aed-piparrohi, till ja saialill. Kui see meie aias nii pole, siis võib neid julgelt maa soojenedes kohe peenrasse külvata.
Köögiviljade, nagu porgand, redis, sibul, kurk, kapsas, peet, rõigas jt kasvatamisel on omad väljakujunenud tavad. Porgandi seeme läheb mulda, kui maa soojenenud, ja kaetakse kattelooriga porgandikärbse eest vähemalt jaanipäevani; kurki võib külvata kohe avamaale, kuid võib ka taimi ette kasvatada; kapsataimed kasvatatakse alati ette ja istutatakse juunikuus avamaale; peediseeme läheb otse avamaale; rõikaseemned võib avamaale külvata soojal ajal, sest varajase külvi korral juur puitub, naeriseemned tuleb külvata kohe avamaale, sest taimed ei taha ümberistutamist jne. Iga köögivilja kasvatamisel on omad nõuded, soovitatavad külvamise ja taimede istutamise ajad. Loodetavasti on aiaomanikel need kogemused olemas Kui aga rajame köögiviljaaeda esimest korda, tuleb seemnete pakilt lugeda teavet ja tutvuda vastava kirjandusega.
Esimesena avamaale
Esimene “vitamiinipomm” peenralt on kahtlemata salatkress (C-, E- ja B-grupi vitamiinid), mille seemned võib mulda pista juba maa sulamisel. See taim on kevadel oluline meie immuunsüsteemi tugevdamiseks, stressi maandamiseks ja seedimise korrastamiseks. Suve jooksul võib külvi korrata kuni juulikuu alguseni. Nimelt võib pideva pealt lõikamise korral (jätta tüügas u 5 cm kõrgune) ja hoolika kastmisega saada uut saaki. Tõusmed tärkavad juba 4 päevaga ja kasutamiskõlblikuks - u 7 cm pikkuselt - saavad paari nädalaga. Eelistab kasvades päikeselist kohta, kuid kasvab edukalt varjuski. Mullastiku suhtes samuti erilisi nõudmisi ei ole. Millegipärast aiapidajad pelgavad salatkressi kasvatamist, pidades vähesaagikaks või oskamatuseks teda kasutada. Salatkress on nii maitseaine kui ka iseseisev toidu- ja ravimtaim.
Järgmisena võib otse avamaale külvata maa soojenedes spinatiseemned. Kui hilinetakse külviga, võib sooja ajaga taim hakata kiirelt õitsema ja lehed puituvad. Spinat on suure toiteväärtusega, rikas kõikidest vitamiinidest ja mineraalainetest. Spinat on heaks kevadiseks organismi turgutajaks ja paljude haiguste tugiraviks. Teda on hea kasutada värske salatina ja supimaterjalina.
Selleri- ja peterselliseemnedki võib panna varakult mulda, kui neid just kasvumajas ette pole kasvatatud. Seemnete idanemisaeg on väga pikk ja vajavad kevadist maaniiskust. Loodetavasti kasvatavad neid kõik aiapidajad, sest nad pole mitte üksnes olulised maitsetaimed, vaid ka ravimtaimed. Lehti saab kasutada kogu kasvuperioodi ajal värskena ja saab sügavkülmutada või kuivatada talvevaruks. Lehed on olulised ainevahetuse reguleerijad, närvisüsteemi ja seedimise korrastajad.
Tilliseemned võib varakult avamaale mulda pista, et õigel ajal saaki saada. Till on pikaaegse idanemisega ja vajab idanemisel palju niiskust. Kui aga tahame kesksuvel värsket tilli, võib teha korduskülvi varjulisemasse kohta, hoolikalt kastes. Paljud jätavad juba sügisel seemnetega tilli maasikapeenrasse või maitsetaimlasse ja nii, isekülvi teel, saab varakult värsket tilli. Tilli võib ka sügisel külvata peenrasse ja varasema saagi saamiseks katta peenar kevadel kattelooriga. Nii on mõtet kasvatada neil, kes suuremal hulgal soovivad tilli sügavkülmutada (valmib ju kõik üheaegselt).
Kindlasti panna kevadel varakult otse avamaale rediseseemned. Esimese külvi võib teha kasvumajja, sest tomatite istutamise ajaks on nad juba parajad söömiseks. Kuna redis on tüüpiline lühipäevataim, siis saab talt saaki veel hilissuvisest korduskülvist. Suvel, kus valget aega palju, hakkab redis kiirelt õitsema ja söödav osa puitub. Redis on oluline köögivili neile, kes kannatavad kõhukinnisuse all ja pealegi puhastab hästi organismi jääkainetest.
Osa Salatiseemneidki võib varakevadel mulda pista, kuid kindlasti saab teha enamikust salatiliikidest korduskülvi. Salat on oluline meie vere koostise parandajana ja paljude krooniliste põletike ravijaks.
Lehtpeediseemnedki (mangoldi) võib varakult mulda pista, kuid kiirema kasvu eesmärgil võib esialgu katta peenra kilega või klaasiga. Lehtpeet ehk mangold pole ju midagi muud kui hariliku peedi kultuurvorm. Suve otsa saame temalt lopsakaid lehti supiks murda ja ülejäänu sügavkülma panna. Kõik ju aias punapeeti ei kasvata ja ega raatsitagi kasvatamise korral temalt eriti lehti murda. Mangold on aga ideaalne roheliste suppide materjal. Tema toite- ja raviväärtus on peaaegu sama peediga, isegi C-vitamiini ja rauda on lehtedes rohkem. Ta on tõeline organismi turgutaja, eriti kasulik maksa ja neeru krooniliste haiguste korral.
