Ära lase tal end lüüa!

Mida sa tunneksid, kui peolt koju jõudes ootaks sind ees rusikahoop kõhtu või saaksid oma lapse isalt ähvardava sõnumi, et ennegi on õhtul koju jalutavaid naisi kaduma läinud? Kaks noort Eesti naist räägivad elust vägivaldse mehega.

Sõnapaar “koduvägivald ja naised” seostub enamikule nn teise Eestiga, paaridega, kes on harimata ning tihti kimpus alkoholi ja narkootikumidega. Mõte, et see probleem võib kummitada ka sinu pealtnäha ideaalset elu elavat kolleegi või armsalt sädistavat küünetehnikut, tundub ebareaalne.

Tõde on see, et naised kannatavad vägivalla all üheksa korda sagedamini kui mehed ja 59% vägivalla ohvritest Eestis ei pea juhtunut piisavalt tõsiseks, et politsei poole pöörduda, tihti on põhjuseks naiste soov juhtunu saladuses hoida, sest neil on selle pärast endal häbi.

Juhtub ka koorekihi seas

Alles hiljuti tuli avalikuks seik, et R’n’B-staar Chris Brown ründas oma girlfriend’i, armastatud poplauljannat Rihannat nii hullusti, et kaunitar pidi veetma öö haiglas arstide järelevalve all. Juhtunu oli šokk paljudele, kes pidasid kuulsusi ideaalseks paariks. Rihanna lugu kinnitab, et vägivald pole ainuüksi vaeste või muul moel sotsiaalselt ebastabiilsete mure, vaid võib osutuda probleemiks ka n-ö majanduslikult heal järjel kenade inimeste paarisuhetes.

Mehed, kellel on kalduvus oma lähedaste kallal jõudu tarvitada, ei kanna vastavat silti ja kahetsusväärsel moel osutuvad nad sageli korralike noorte naiste väljavalituteks.

Koduvägivalla puhul tekitab kõige enam hämmingut see, et tihti pöörduvad naised tagasi mehe juurde, kes nende kallal jõudu kasutas. Nii ka Rihanna, kes hoolimata vigastustest võttis mehe mõne nädala pärast tagasi. Paljusid vaevab küsimus “miks küll?”.

Selgitus on lihtne. Naised usuvad, et need omadused, mis ilmnevad mehe vägivaldseks muutumisel, on vaid üks osa partneri iseloomust. Nad loodavad, et saavad meest aidata ja teda muuta. Psühholoogid on aga veendunud, et mees, kes lööb korra, teeb seda enamasti uuesti ning ainus lahendus on temast võimalikult ruttu loobuda.

“Unelmate prints”

Suhtekorraldaja Kätlin (27) on oma eks-boyfriend’ist ja lapse isast lahus olnud juba neli aastat, kuid armid on noore naise hinges siiani ja tänasekski pole võitlus vastasega veel võidetud. Kätlini kodus kasvab kaheaastane poeg, keda nad isaga kordamööda kasvatavad. Hetkel ongi peamiseks tülitekitajaks vanemlikud õigused.

Ajakirja Cosmopolitan värskes numbris:

Beyoncé: staarist suhteekspert

"40% mu kehast on kaetud armidega."

Ökofantastiline taaskasutus

Kui näed väsinud välja...

“Ma olin noor ja kogenematu ning tema tundus mulle perfektne,” meenutab Kätlin suhte algust Kaleviga. “Ta oli minust kümme aastat vanem, sarmikas, ilus ja haritud.” Kätlini sõnul on mehel mitu firmat ja ta on kaastegev paljudes tuntud äriettevõtetes. “Mulle meenub meie esimene kohtumine kohvikus Moskva. Sel õhtul oli ühe näituse avamine ja Kalev oli seal oma eksnaisega.”

Nüüd tagantjärele meenub Kätlinile, et ka see naine tundus talle kuidagi muserdatud, kuid tol korral ei osanud ta selle taga halba aimata. “Sattusime Kaleviga vestlema. Kui ta sai teada, mis alal ma töötan, küsis ta mu visiitkaarti. Siit kõik alguse saigi.”

Suhe muutus karmiks

Kalev viis naise seltskonda, tegi kalleid kingitusi ja lubas head karjääri. Miski ei reetnud neid õudusi, mis idüllile hakkasid järgnema. Esmakordselt tekkis Kätlini ja Kalevi vahel tüli siis, kui suhe oli kestnud pool aastat. Ühel õhtusel vastuvõtul tegi mees seltskonna ees Kätlini kohta ebaviisakat nalja. “Selle kerglase naise võiksin igale mehele kasutada anda,” ütles Kalev. “Ise leidsin ta siit baarist, aga panin ilusti riidesse ja kammisin ära, nüüd on ta täiesti talutav.” Kätlin palus kallimal tema ees vabandada. See ei lõppenud hästi.  /…/

Vaimne terror

Kalevi mõnitamised muutusid aina teravamaks ja peksmised jõhkramaks, eriti kui mees oli tarvitanud alkoholi. “Kalev oli tark, ta teadis, kuhu lüüa, et vigastused välja ei paistaks,” kirjeldab Kätlin. Selline elu kestis kaks aastat. Oli ka helgemaid hetki ja naine proovis ikka ja jälle meest mõista ning endas vigu leida. Üheks toredaks sündmuseks oli nende ühise lapse sünd.

“Pärast seda oli meil kodus pikka aega rahulik,” räägib naine. “Ma teadsin, et tal on armuke, aga meie lapsega olime kindlustatud. Kuni hetkeni, mil Kalev meid ühel oktoobriööl tänavale viskas.”
Siiani oli Kätlin lootnud, et saab meest muuta, kuid laps oli kallim kui ta oma elu. Pärast kaks aastat kestnud õudust andis naine asja politseisse, millele järgnes kohutav paljastus. Kalevi meeldiva näo ja Versace rõivaste taha oli peitunud kriminaal, kes oli kolm aastat oma elust veetnud erinevates kinnipidamisasutustes — vägivaldse käitumise ja peksmiste eest.

Õudused lahku kolimisega aga ei lõppenud, psüühiline terror jätkus ja seda siiani. /…/ “Ma uskusin armastusse ja ta oli esimesel kohtumisel nii täiuslik. Olin kaua aega veendunud, et viga on minus,” võtab naine kokku põhjused, mis hoidsid teda mehe juures kinni.

Viis aastat maapealset põrgut

Kristel (29) on noor ja sportlik kaunitar, kelle elu on tänaseks taas rööbastel. Ta töötab kosmeetikuna ja elab juba pool aastat koos oma uue ja hooliva poiss-sõbraga. Veel aasta tagasi ei osanud ta rahulikust suhtest unistadagi.

Mõned faktid

2/3 ehk umbes 65% kõigist naiste vastu suunatud vägivallajuhtumitest pannakse toime kas naise abikaasa või elukaaslase poolt, enamasti naise kodus.

50% meestest, kes kasutavad naiste suhtes vägivalda, kohtlevad halvasti ka oma lapsi.

Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühisjooni. Alkohol on seotud umbes 65–80% vägivallajuhtumitega.

Vaid 10% vägivallajuhtumitest Eestis jõuab politseini.

Allikad: gender.sm.ee ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse uuring

Teavet naiste varjupaikade ja kriisinõustamise kohta leiad:
www.naisteabi.ee
www.naistetugi.ee
Tasuta õigusabi internetis:
www.eadv.ee

“Minu elu oli põrgu, käisin pidevalt ringi siniseks pekstud silmadega ja püüdsin teha nägu, justkui oleks see normaalne.” Kristel meenutab üht situatsiooni oma n-ö eelnevast elust: “Mart, minu elukaaslane, kinkis mulle kõrvarõngad. Sellised väikesed ja ilusad. Läksin juuksurisse ja uhkustasin nendega teiste naiste ees.” Koju jõudes aga selgus, et need on kadunud. “Aimasin, mis sellele järgneb,” ütleb ta. Olles ehete kadumist märganud, peksis mees Kristeli vaeseomaks. “Mul oli kaks ribi murdunud. Haiglas ütlesin, et jalgrattaga kukkusin.”

Mart oli täiskarsklane, turvamees, varem poksiga tegelenud. “Tegelikult teadsid kõik, et tal on kalduvus rusikaid kasutada, aga ma armastasin teda.” Isegi Kristeli ema palus, et naine mehe juurest ära tuleks, kuid tüdruk ei kuulanud. “Ma tõesti armastasin teda, meil oli ühine korter, auto jne. Lootsin, et see läheb mööda… Kui ta oli heas tujus, oli ta väga armas.” Tegelikult muutus asi aga iga päevaga aina hullemaks. /…/

Peksukooli tagajärg

Ka Kristel jäi lapseootele. Kui ta jõudis toreda teatega koju, peksis Mart ta selle eest vaeseomaks. “Mina sinuga lapsi ei taha!” oli lause, mida ta kordas. Pärast juhtunut kaotas Kristel veel sündimata beebi. “Alles nüüd mõtlen, et ma ei andesta seda endale ega talle kunagi.” Kristel läks psühholoogi juurde. “Olin mõnda aega rahustite mõju all ja tundus, et isegi Mart oli siis rahulikum.”

Siis aga saabus saatuslik õhtu. Mart oli alati väga armukade olnud, kui Kristel väljas käis, kuid tavaliselt piirdus see vaid lahtise käe löögiga vastu nägu. “Läksin sõbrannadega kinno ja pärast seda kohvikusse, kui koju jõudsin, ootas Mart mind rõdul. Alguses ei öelnud ta midagi, hetk hiljem aga väitis, et olen purjus, ja küsis provotseerivalt, et milline mees mind siis seekord koju tõi või mille eest mind koju toodi.” Kristel vaidles vastu, sest tema hinge all oli vaid klaas veini ning koju tuli ta trolliga. Järgmisel hommikul ärkas Kristel haiglas. /…/
Kristel usub, et see, kes lööb ükskord, teeb seda veel ja veel ja veel… vabandusi võib leida, kuid mitte lõputult.

Naine, tea oma õigusi!

Uuringutest on selgunud, et vägivallatsejad kasutavad inimesi ahistades erinevaid tehnikaid, levinud on nii emotsionaalne, füüsiline kui ka seksuaalne väärkohtlemine, kuid välistatud ei ole ka majanduslike piirangute seadmine.

Füüsilise vägivalla vormi puhul elab mees spetsialistide sõnul löömise hetkel välja oma emotsionaalse pinge ja tunneb hetkeks kergendust.
Loomulikult avaldab löömine õrnemale sugupoolele mõju, lisaks on naised emotsionaalselt kergemini manipuleeritavad. Esimesele peksmisele järgneb lisaks füüsilisele ja vaimsele valule nii Kätlini kui ka Kristeli sõnul mõistmatus, mida ma olen valesti teinud, miks kõik nii ilus ära pöörab.
Kätlin väidab, et vaikis just seepärast, et kartis hukkamõistu sõprade ja politsei poolt, kuna mees oli avalikus elus väga heal positsioonil. “Mind ei oleks ju keegi uskunud, kui ma seda esmakordselt oleks rääkinud,” meenutab ta. /…/

Artikli täisversiooni loe Cosmopolitani juuninumbrist