PEOLE: Need naised lõid selle peo laulud

XXV laulupeo kahel kontserdil kantakse sel aastal ette 56 laulu. Neist seitsmeteistkümnel on üks autoritest (kas sõnad või viis) naine ja üks laul on läbinisti naiste loodud. Seda kõike on peo kontekstis meeldivalt palju. Sest laulupidude ajaloo alguses polnud meil sedagi...

Kes on need naised, kelleta me oma suurimat rõõmupidu ette ei kujutaks? Milline laul on ainult naiste loodud? Kes on need naised, kelle lood-laulud sel nädalavahetusel ette kantakse?

LYDIA KOIDULA (1843-1886)
Nagu pärastsõjaaegsetel laulupidudel kombeks kõlab “Mu isamaa on minu arm” kahe erineva meloodiaga. Laulupeo alguses kõlab A. Kunileidi loodu ning pidu lõpeb laulutaadi G. Ernesaksa poolt 65 aastat tagasi kirjutatuga. Kolmas Koidula luulest loodud laul “Teretus” kõlab meeskooride esituses ning sai lauluks tänu A. Ritsingule. Neljandana kõlab A. Kunileidi “Sind surmani”.

MIINA HÄRMA (1864-1941)

• 20 sajandi Eestis muusikaelu juht
• Tartu Kõrgema Muusikakooli üks asutajatest
• “Eesti Muusika Kuukirja” peatoimetaja
• esimene naissoost üldjuht laulupeol
• TÜ esimene audoktoriks valitud naine (1939)
• Kirjutas ligi 200 koorilaulu: tuntumad laulud “Ei saa mitte vaiki olla”, “Enne ja nüüd”, “Meeste laul” ja rahvalaulutöötlustes “Tuljak”.

Laulu- ja tantsupeol kõlab segakooride esituses ja segarühmade tantsitult “Tuljak”:

ANNA HAAVA (1864-1957)

• esimene luuletus ilmus aastal, mil suri Koidula.
• kui Koidulat nimetati ööbikuks, siis Haava oli lepalind
• kirjutas esimesena Eestis diskreetselt isiklikku lembelüürikat.
• kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, kuni 1939 Haavakivi
• lõpetas kodunduskooli, teenis elatist tõlkijana
• Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige
• 1945-st Eesti NSV personaalpensionär
• maetud Raadi kalmistuel
• Luule on püsima jäänud eelkõige lauldavate lauludena, heliloojad on viisistanud rohkem kui 200 luuletust.

Laulupeol laulavad meeskoorid seekord T. Vettiku viisistatud “See oli siis”:

Need naised on ilmselt kolm kuulsaimat. Kuid tuntud — vähemalt lauljate ja usinama kontserdipubliku hulgas — on ka need naised ning nende laulude esitamise järel skandeerivad koorid kui ühest suust: "Autor, autor.":

Helilooja ESTER MÄGI (1922)

sõnad: Hando Runnel “Siin mu rõõmumaa”

Luuletaja LEELO TUNGAL (1947)

viis: Erki-Sven Tüür “Väike eestimaine laul”
viis: Valter Ojakäär “Oma tuba, oma luba”
viis: Priit Pajusaar “Kodu”
viis: Urmas Lattikas “Väike maa”

Luuletaja LEILI ANDRE (1922-2007)

viis: Gustav Ernesaks "Kes selle tamme istutas?"

Autor RIINE PAJUSAAR (1971)

laulu on poistekooridele seadnud Tõnis Kõrvits "Tänav on vaikne"

Luuletaja ANNE KAHRO (1974)

viis: Urmas Sisask "Ood armastusele"

Luuletaja VIIU HÄRM (1944)

viis: Olav Ehala “Siin on oja”

Helilooja PIRET RIPS (1965)

sõnad: Heiki Vilep “Isad ja pojad”
sõnad: Heiki Vilep “Mehed ja naised”