Mata Hari — paljasõlgne spioon
Ta sündis 7. augustil 1876 Leeuwardenis mütsitegija Adam Zelle`i ja tema abikaasa Antje van der Meuleni tütrena. Pärast vanemate surma abiellus ta 1895 šotlasest kapteni Rudolph Campbell McLeodiga, kes oli temast kakskümmend aastat vanem. See oli pigem väljapääs ja võimalus näha maailma.
1896 sünnitas ta poja. Samal aastal suunati tema mees Indoneesiasse Jaavale. Seal nende poeg suri ning sündis tütar. Abielu ebaõnnestus, sest Campbell oli joodik ja peksis naist. Lõpuks põgenes Margaretha Amsterdami ja paar lahutas aastal 1906. Tütre sai naine mehelt kohtuprotsessi kaudu tagasi.
Paljana laval
Pärast ebaõnnestunud katset õpetajaks saada sõitis ta aastal 1905 Pariisi ja hakkas tantsijaks. Oma kunstnikunimeks valis ta Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest, sõna-sõnalt tõlgituna “päeva silma”. Ta laskis liikvele kuulujutte, justkui olnuks tema ema jaavalane või et ta kasvas Jaaval üles. Vahel esines ta India printsessina.
Samuti oli ta tuntud kurtisaan, kes suhtles tihedalt paljude poliitikute ja sõjaväelastega. Tantsijana esines ta paljudes Euroopa linnades, tekitades furoori ning meelitades ligi peaaegu ihupaljalt laval esinedes.
Olgugi et ta alustas lavakarjääri üsna hilises eas ning lavad olid täis ilusaid noori naisi, lõi ta kõiki oma julgusega.
Kehv spioon H21
Spiooniks sai naine juhuslikult: sõda tuli vahele ja vanuski polnud enam kõige väiksem. Ta oli kuulus, dekadentlik ja lisaks polüglott. Nii oli teda lihtne värvata.
Esimese maailmasõja ajal sai temast Saksa salaluure organisatsiooni Abwehri spioon nimega H21. Sakslasi huvitas info prantsuse sõjaväe kohta. Tema tähtsust spioonina on suuresti ülehinnatud, sest eksootilisele tantsijannale ei tutvustata sõjasaladusi. Küll võis ta pidevalt ringi liikudes dokumente edasi anda. 1916 värvati ta ka prantsuse spiooniks ähvardusega ta kui neutraalse riigi kodanik sõja lõpuni riigist välja saata.
Prantsusmaa salapolitsei ei uskunud Mata Hari aususse ja palus tal toimetada viis kirja Prantsusmaa agentidele okupeeritud Belgias. Tegelikult olid need agendid peale ühe sakslaste poole üle läinud.
Kuigi Mata Hari ei sõitnud Belgiasse, vaid Hispaaniasse, olid kirjad tema pagasist varsti kadunud, nagu läbiotsimine näitas, ning sakslased vahistasid viimase agendi Belgias. Saksa mereväeatašee Hispaanias saatis Saksa salaluurele Amsterdamis šifreeritud telegrammi korraldusega edastada H21-le tšekk 15 000 peseetale, mille too pidi ise Pariisis vastu võtma. Telegrammis oli aga kasutatud (ilmselt teadlikult) vananenud šifrit, mille prantslased olid juba varem lahti murdnud. Samuti said nad telegrammist teada, et Mata Hari saabub Pariisi.
Paljude meelest oli ta juhuslik ja õnnetu Prantsuse meedia ja avalikkuse ohver, tembeldades ta vaenlaseks. Sama suurt kõlapinda spioonielust pakkus ka tema kurikuulus “tantsija” elukutse.
Oma esimesel missioonil läks miski nihu ning britid arreteerisid ta, kuid alibid olid vettpidavad ning ta vabastati. Kahtlustama hakkasid Mata Harit ka prantslased ning sai selgeks, et ta on sakslaste leival. Mata Hari püüdis prantslasi veenda, et ta pakub sakslastele vaid seltsi, kuid kuumaverelised prantslased polnud selles nii kindlad. Kui ta tahtis ületada piiri, et minna külla oma armukesele, pidasid prantslased naise kinni.
Lõpuks andis ta alla ja tunnistas üles, et on sakslaste spioon.
Prantslased võtsid järgmise seisukoha: “Mata Hari oli üks sajandi suurimaid spioone, vastutades kümnete tuhandete sõdurite elu eest.”
Ööl vastu 14. veebruari 1917 Mata Hari vahistati. Kohtus eitas ta kõiki süüdistusi, kuid mõisteti 21. juunil süüdi spionaažis.
15. oktoobril kell 5 hommikul äratati Margaretha Geertruida Zelle Saint-Lazare`i vanglas sõnadega, et see on tema viimnepäev maamunal. Ta hukati Pariisi lähedal Vincennes’is mudasel väljal. Mata Hari läks püssitule alla avalisilmi, keeldudes isegi silmasidemest. Ta oli siis 41-aastane.
Praeguseni on siiski täpselt teadmata, milliseid saladusi ta spioonina teadis ning millega tegeles. Kahtlustatakse ka, et ta oli topeltagent.
Tavapärasuse murdja
Mata Hari polnudki ehk originaalne maailma vanima ameti pidajana ega oma traagilise saatuse tõttu, kuid kahtlemata andis ta suure panuse kiviaegse massimeedia arengusse ning vallandas uue, erootilise suuna kommertslikku sajandisse.
Ta poseeris väga sensuaalselt postkaartidel ning fotodel. Sellest sai tema kaubamärk.
Mata Harist on tehtud hulk filme, mille peaosades on mänginud Asta Nielsen (1921), Magda Sonja, Greta Garbo (1932), Zsa Zsa Gabor, Jeanne Moreau (1964) ja Sylvia Kristel.
Allikad: executedtoday.com; ww1-propaganda-cards.com; firstworldwar.com; vikipeedia
