Netiahistaja kavaldas lapsed üle
Hiljuti pälvis suurt avalikku tähelepanu nn hispaanlanna juhtum, kuid kahjuks pole selles midagi erakorralist. Tegu on küllaltki tüüpilise stsenaariumiga, mida kinnitab ka allolev kaasus. Juhtus see paari aasta eest.
Kahe 12-aastase tüdrukuga võttis rate.ee’s jagatud MSNi kasutajate kaudu ühendust neljakümnendates mees. Lühikese suhtluse järel pakkus ta tüdrukutele suuremat rahasummat, mille eelduseks oli, et neiud saadavad talle endast alasti filmitud video. Rahasumma oli ahvatlev ning tüdrukud võtsid vedu. Et enda isikuid varjata, otsustasid nad, et üks näitab mehele üla-, teine aga alakeha. Samuti arvasid neiud, et suudavad olukorda kontrollida veebikaamera abil — nad ei saatnud mehele videot, vaid näitasid end reaalajas. Nad ei arvestanud, et nad kavaldatakse üle ja et veebikaamera teel edastatut saab salvestada.
Hiljem võttis mees tüdrukutega taas ühendust, väitis, et on politseinik ja teadlik, millega neiud hakkama said. Nii sai ta hirmunud tüdrukud nõusse enesega kohtuma. Kohtuti kesklinnas ning mees viis neiud edasi oma korterisse. Seal pakkus ta tüdrukutele alkoholi, käskis neil oma suguelundeid masseerida ja katsus tüdrukute alakeha. Kahjuks ei rääkinud tüdrukud juhtunust vanematele. Lugu tuli välja ühe teise kriminaalasja käigus ning tänu ühe teise lapse ülestunnistusele.
Sarnane skeem kordub aastas mitmete juhtumite puhul, ning kahjuks juhtub neid politsei sõnul üha sagedamini. Kurb on see, et kuigi politsei võib pedofiili tabada, ei ole võimalik konfiskeerida klippe, mida on juba jõutud internetis levitada. Politsei sõnul on internetis liikvel mitmeid alastivideoid Eesti tüdrukutest-poistest.
Loo eesmärgiks ei ole hirmutada, vaid rääkida lugu elust enesest. Paljud lapsevanemad on tunnistanud, et ajakirjanduses diskussiooni tekitanud lood on aidanud oma lapsele erinevaid internetiga seotud ohte selgitada. Ehk on lugu abiks teema tõstatamisele.
Seega, lapsevanemad, palun kõnelege oma lastega interneti võimaluste kõrval ka ohtudest. Selgitage, et kui midagi paistab liiga lihtne või hea, et tõsi olla, siis tõenäoliselt ei olegi see seda. Oluline on ka mõista, et internetil on mälu, ehk et kui midagi internetis kord liikvele läheb, on seda pea võimatu sealt kätte saada. See aga tähendab, et sama materjal on netis tõenäoliselt leitav ka 10 või 20 aasta pärast. Vähemoluline pole ka selgitustöö isiklike andmete avaldamise ja oma isiku varjamise kohta.
