Minu poiss pole teab mis iseseisev, söögisoojendamisest ma ei julge isegi mitte unistada, sest ma tahan tööd teha ja mitte närvitseda, kas ta ikka pani kõik nupud kinni. Pasteedivõileivad tegin valmis, panin külmikusse.

Tegelikult võiks koolid kui riigipikendused siiski koolivaheajal avatud olla. Mitte ehk tervenisti, aga näiteks võimlagi (või selle puudumisel saal). Seal võiks ju keegi nendega trenni teha — üks päev oleks jalgpalliõpetus, teisel korvpalli või mõne muu spordiala tutvustus. See huvitaks nii poisse kui ka tüdrukuid — kust muidu saab laps “haisu ninna” teda huvitavast spordialast? Ei jõua ju kõiki trenne läbi käia, mis see maksma läheks ja kust see aeg!

Mõnel teisel päeval võiks võimlasse panna pikad lauad ja las siis nuputavad, loevad või teevad seda, mis lastele oleks võimalik välja mõelda. Loodusring oleks ju alati huvitav ja tüdrukutele kas või heegeldamisõpetus. Aga miks mitte näiteks väike kokapäev — las õpivad küpsisetorti või kirjut koera tegema! Ma olen nõus toiduained kinni maksma, sest kes on öelnud, et lapse omamine on odav lõbu? Kokkuvõttes ikka odavam kui minu kahenädala pikkune närvitsemine…Või teine äärmus — palgata puhkusel kodus olla!

Ja värske õhk oleks hädavajalik! Kooliõue möllama saatmisel on oma häda — riided lähevad ju märjaks, kus neid kuivatada. Selle asemel võiksid lapsed õpetajaga linna peal ühe jalutuskäigu teha.

Usun, et on õpetajaid, kes lisatasu eest mõni päev lastega tegeleks. See oleks vaheldus igapäevasele koolitööle, ja natuke tulus ka. Tõsi, selline koolivaheajakool võiks olla lapsevanemale siiski sümboolse raha eest, aga eelkõige on see siiski pisut missiooniprojekt. Aga see oleks ju riigi huvides ka, et algkoolilapsed oleks huvitavalt koolivaheaega veetmas ja mitte klaasistunud silmadega televiisoris kinni (õnneks või kahjuks on meil on DVD-mängija katki…) Maalastelegi oleks see huvitav, sest ma ei julge mõeldagi, mida nemad kaugel laane taga päeval teevad.

Toitlustus peaks ka sees olema. Kui koolisöökla käivitamine oleks liiga kulukas, siis tänapäeval on ju kerge tellida tünnid kohale, kui muud moodi ei saa, siis selle eest võiks kas või eraldi juurde maksta. Selline koolivaheajakool võiks avatud olla 8–17 ja mina oleksin valmis selle eest maksma kuni 100 krooni päev. Aga mõni omavalitsus on ehk nii lahke ja maksab kõik ise kinni. Laste turvalisuse huvides muidugi, sest mõeldud oleks see just algkoolilastele, sest nemad vajavad kõige rohkem elukorraldamist.

Jah, muidugi võiks lapse raamatukokku viia, kuid terve päeva ta seal ju ei ole — kaua sa neid koomikseid ikka loed... Ja pealegi tahab ta jällegi sooja lõunasööki. Ja värsket õhku…

Koolivaheajakoolil on eelis, et see on lapsele tuttav koht, samuti saab seal olla koos klassi- ja koolikaaslastega, kellega on huvitav nagunii. Muidugi on olemas toredaid vanavanemaid, kes ainult ootavad aega, mil saaks lapselapse enda juurde, aga kui neid ei ole enam või käivad nemadki tööl? Ja pealegi — kas iga laps ikka viitsib päevad läbi sokikuduja memmekese juures olla?

Helistasin siin vahepeal oma pojakesele, ja närvid on mul ikka väga püsti — mobiiltelefon on tal vaikiva režiimi peal ja ta ei vasta! Mis ma nüüd siis teen….?