Tere, Mehe Armuke!
Teiseks — mul on Sinust üha enam kahju. Kui Sa juba sellise sammuni jõudsid, et tundsid vajadust oma tunded ja mõtted internetis välja pursata, siis ilmselt ei ole Sa selle olukorraga ikka nii rahul, kui väidad. Ja ütleme nii, et mulle hakkab juba aitama ka.
Vältimaks kahtlusi, siis jah, see olen tõesti mina: riided nr 38 (muuseas, vahel ka 36), tumedad juuksed, väike laps ja kogu Sinu valitud kingituste lugu. Kuid see pole kõik. Lool on veel üks nüanss, mida (ilmselgelt) ei tea ei Sina ega ka lugejad. Imelik, et keegi seda ära ei taba...
Sa olid MINU idee
See olin mina, kes tahtis, et mu mees armukese leiaks, see oli minu soovitus, kui mitte öelda, et lausa minu nõudmine. Jah, kõlab imelikult, kuid kohe selgitan, ilmselt muudab see kogu Sinu kirjeldatud loost õhku kerkinud küsimuste ja kommentaaride („ja teid ei häiri teadmine, et mees, keda jagate, on vahekorras kahega?“, „kas armuke on see, kes mehega kohvikus silma vaatab, üle laua juttu ajab … jne“) vastused mõistupärasemaks. Kuigi Sinu kirja lõpuridu lugedes tundub, et midagi ehk hakkab Sulle juba koitma — jah, ma viitan lõpus õhku visatud küsimusele „Seks? Kuidas teil sujub?“ Sest loo võti just selles peitubki. SEKS.
Armastan oma meest ja olen alati armastanud. Nagu ka Sina mainid: ta on suurepärane kaaslane, kellega maailmaasju arutada, küünlavalgel veini juua ja teineteisele sügavalt silma vaadata. Ta on tark, laia silmaringiga, hoolitsev, märkab pisiasju ja oskab pisikeste tähelepanuavaldustega rõõmu valmistada. Aga …, kõige selle juures on üks tõeliselt suur ja torkiv AGA.
Seks on ainult laste tegemiseks... kas ikka on?
Nimelt — mu mehe arvates on seks laste tegemiseks ja korra kuus kohustuslikus korras abikaasa ülesande täitmiseks. Jah, me seksime, sest PEAB ju — kiire misjonäriasendis pumpamine ja mehekohus selleks korraks jälle täidetud ning tema arust rahu maapeal. Mina aga tahan enamat.
Vahel midagi uut, intrigeerivat, põnevat, rollimänge, erinevaid asendeid ja paiku, kus seksida, tahan eelmängu. Mitte seda, et mees „kohustusega“ ühele poole saamiseks suus märjaks tehtud näpuga mu jalgevahe libedamaks teeb ja siis oma osa ruttu täidab. Ei, mu mees ei ole hoolimatu, halb ega pahatahtlik, ta lihtsalt ei saa aru, miks seks mulle nii tähtis on. Tema arvamus oli, et olen imelik naine, sest ükski teine naine ei pea seksi nii oluliseks… Ja et me ju seksime… Nii saigi alguse Sinu lugu. Kohe selgitan.
Ma ei taha oma mehest lahku minna ja ma ei taha endale armukest, sest tavaliselt on sellised mehed parajad ringitõmbajad ja minus tekitab vastikust mõte, kui paljude teiste naistega taolised mehed samal ajal seksivad. Pealegi, ma armastan oma meest, ja tahan just nimelt teda. Seega jõudiski asi selleni, kus minu nõudmiseks mehele oli, et otsigu endale armuke — ehk siis saab aru, et naiste jaoks ON seks oluline ning see ei ole vaid minu kapriis. Lootsin, et ehk armukese (võimalikult noore ja värske ja vabameelse armukese) pidamine äratab temas uinunud iha ja ergutab huvi erinevate võimaluste vastu. No jumala eest — iga teine mees oleks rahul, kui naine voodis eksperimenteerida tahaks ja see oli lihtsalt mu viimane lootus.
Aga Sinu kirja lugedes, Armuke, tundub, et Sa ei ole oma rolli täitnud. Tõsi küll, oma veidral kombel oleme mehega veelgi lähedasemad. Meile mõlemale teevad nalja Su naiivsed soovitused: vii lilli, osta teatripilet ja eriti see „vii südamekujuline šokolaad“ — armas küll, aga vast pisut lapsikul moel — sellise asja üle oleksin olnud õnnelik pubekaeas, mitte täiskasvanud naisena.
Kuid lugedes Su kirja, ei olnud mul enam nii naljakas. Nukker oli, ja kuidagi hale hakkas sinust. Armuke, kes püüab kõigile teistele ja iseendale tõestada, et on rahul ning lisaks kõikvõimas — juhib meie puhkusi ja keksib, et „oi, või äkki olen ma julm…“ Uskumatu, kui naiivne ja klapid ees võib üks inimene olla. Aga eks sa ju noor ka veel, ehk kasvades hakkad maailma paremini mõistma. Ja see „mulle piisab veinist, lilledest, lõhnaõlist, õhtusest diivanil kõrvuti istumisest, raamatu üle diskuteerimisest“… Jah, peabki piisama, sest seksi mu mees ju ka Sulle ilmselgelt ei paku. Kahjuks. Lootsin Sinust rohkemat.
Sinu niinimetatud „armukese“ naine
P.S. Üks asi veel vaja hingelt saada, enne kui arvuti kõrvale tõstan — kommenteerijad, kes te muretsesite meie lapse pärast, te ei pea tema pärast muret tundma. Tema jaoks on tegu igati õnneliku pereeluga — nagu ütles ka Armuke — elame briljantset elu sõprade, vanemate ja sugulaste silmis. Kuid mitte ainult. Päevasel ajal elame säravat elu ka meie endi ja oma lapse silmis. Isa on hea ja hoolitsev, puhkame ja mängime koos, meil on päevasel ajal igati ideaalne ja korras elu, meil on koos tore olla ning õhk on armastust täis. Probleemid on vaid meie seksuaaleluga, ning see ei puutu kuidagi meie lapsesse, ega sega temal õnnelikku elu nautimast.
