Kuna meie lettidel on pidevalt saadaval kõikvõimalikke lõ­he­too­ted, siis se­le­ta­me­gi just sel­le lii­gi näi­tel, kui­das värs­ket ka­la poes ära tun­da.

Ka­la la­gu­ne­mi­ne ehk rois­ku­mi­ne hak­kab pih­ta het­kest, mil ta sur­ma­tak­se.
Mik­ro­bio­loo­gi­li­ne rik­ne­mi­ne, ka­la­li­ha ok­sü­dee­ru­mi­ne, töötlemis-, trans­por­di- ja säi­li­tus­tin­gi­mu­sed on pea­mi­sed te­gu­rid, mis hak­ka­vad mõ­ju­ta­ma ka­la kva­li­tee­di lan­gust.

Mi­da roh­kem ka­la en­ne tar­bi­ja­ni jõud­mist ühel või tei­sel moel töö­del­dak­se, se­da enam kii­re­neb la­gu­ne­mis­prot­sess. Mi­da roh­kem ku­lub aega ka­la sur­ma­mi­se het­kest tar­bi­ja laua­le jõud­mi­se­ni, se­da roh­kem kao­tab ka­la oma värs­ku­sest ja kva­li­tee­dist.

Lõhn

Värs­kel fo­rel­lil ja lõ­hel on ker­gelt tun­tav värs­ke puu­vil­ja lõhn. Pal­ju­dest teis­test värs­ke­test ka­la­dest on tun­da ad­ru lõh­na.
Nõrk eba­meel­di­valt te­rav lõhn aga vii­tab ka­la­des ak­ti­vi­see­ru­nud rois­ku­mis­prot­ses­si­de­le. Kui ka­la­poo­di si­se­ne­des tun­ne­te ni­na­kraa­pi­vat am­mo­niaa­gi­hai­su, ta­sub ol­la ka­la­os­tul et­te­vaat­lik. Am­moo­nium on üks kol­mest põ­hi­li­sest len­du­vast läm­mas­tik­ühen­dist, mis va­ba­neb ka­la­li­ha val­ku­de la­gu­ne­mi­sel. Ka­la val­ku­de la­gu­ne­mi­sel len­du­va­te am­moo­niu­mi, di- ja trimetüülamiini ko­gus­te mõõt­mi­se­ga on või­ma­lik mää­ra­ta ka­la rik­ne­mi­se as­tet, kuid ta­sub tä­he­le pan­na, et need ühen­did esi­ne­vad mär­ga­ta­va­tes ko­gus­tes al­les ka­la hi­li­se­mas la­gu­ne­mis­faa­sis — siis, kui ka­la on üle 10 päe­va seis­nud.
Kui te­ra­vad aroo­mid on ka­la­le­ti ääres eri­ti tun­ta­vad, on suu­re tõe­näo­su­se­ga ka ka­la­kaup­lus ise must ja ka­si­ma­ta. Soo­vi­ta­me sin­na poo­di enam mit­te ta­ga­si min­na.

Sil­mad

Värs­ke ka­la sil­mad on sel­ged, puh­tad, ker­gelt pun­nis.
Ka­las toi­mu­va rois­ku­mis­prot­ses­si tu­le­mu­sel muu­tub sil­ma­de vä­lis­pind es­malt tuh­miks — na­gu oleks kaetunud. Prot­ses­si jät­ku­des va­ju­vad ka­la sil­mad pea­luu sis­se auku.

Lõpused

Lõ­pu­sed peak­sid ole­ma puh­tad, pu­na­kas-roo­sad.
Ka­la lõ­pu­sed on hea ve­re­va­rus­tu­se­ga, sel­lest ka õrn­pu­na­ne värv. Pä­rast ka­la sur­ma­mist on just lõ­pu­sed ko­haks, kus vä­lis­kesk­kon­nast pä­ri­nev mik­ro­floo­ra kõi­ge hoog­sa­malt pal­ju­ne­ma hak­kab (elus ka­lal leiab mik­ro­or­ga­nis­me sa­mas suu­rus­jär­gus nii lõ­pus­telt kui soo­les­ti­kust — 103-109 cfu/g). See­pä­rast on lõ­pus­te värv ja vä­li­mus üheks kõi­ge mu­ga­va­maks orien­tii­riks (lõh­na kõr­val) ka­la värs­kus­ast­me hin­da­mi­sel.
Li­ma­sed või tu­me­pu­na­sed lõ­pu­sed an­na­vad tun­nis­tust käi­vi­tu­nud rois­ku­mis­prot­ses­si­dest.
Mä­le­ta­ge va­na­sõ­na: “Ka­la hak­kab mä­da­ne­ma peast!”

Nahk

Nahk peab ole­ma ter­ve ja mul­ju­mis­jäl­ge­de­ta. Ker­gelt sä­rav, niis­ke. Ker­gelt li­be, mit­te li­ma­ne. Värs­ke ka­la nahk on elast­ne — nä­pu­ga va­ju­ta­des ei te­ki lo­hu­jäl­ge.

Soomused

Soo­mu­sed peaks ole­ma hõ­be­da­se hel­gi­ga ja ka­la na­ha kül­jes kin­ni.
Kui­va na­ha­ga ka­la jät­ke ost­ma­ta, sest ilm­sel­gelt ei ole ka­la­kaup­mees jär­gi­nud ka­la­too­de­te hoiu­tin­gi­mu­si ja tõe­näo­li­selt leia­te sel­li­se ka­la juu­rest pal­ju tei­si rik­ne­mi­se tun­nu­seid.

Ke­re

Ka­la ise, te­ma ke­ha on elast­ne, li­ha ti­he ja pin­ges. Lõt­vu­nud li­ha­ga ka­la on kao­ta­nud olu­li­se osa oma toi­te­väär­tu­sest.
Soo­vi­ta­me kat­set: pa­lu­ge ka­la­müü­jal ka­la sa­ba­pool­set ot­sa pi­di ho­ri­son­taal­selt le­ti ko­ha­le tõs­ta. Ka­la on vä­ga värs­ke, kui ka­la jääb sir­geks na­gu pulk. Ka­la on kva­li­teet­ne ja heas värs­ku­ses, kui pea­pool­ne osa va­jub ho­ri­son­taal­pin­nast 15–25% al­la­poo­le. Pä­rast sur­ma­mist pü­sib ka­la ke­re sõl­tu­valt hoiu­tin­gi­mus­test ja lii­gist jäik 20–40 tun­di, mis­jä­rel on ju­ba nä­ha li­has­struk­tuu­ri­de la­gu­ne­mi­se tu­le­mu­sed — li­ha­sed lä­he­vad peh­meks.
Ka­la, mis kool­dub kui kalt­su­nukk, on kao­ta­nud suu­re osa oma toi­te­väär­tu­sest ja tu­leks al­la hin­na­ta. Värs­ke ka­la li­ha on luu­de kül­jes kin­ni, kül­je­luud ei ole li­ha seest väl­ja tul­nud.
Ka­la kõ­hu­õõs on pu­has, ei si­sal­da tu­me­dat verd. Tu­me ve­ri vii­tab rois­ku­mis­prot­ses­si­de­le kõ­hu­õõnes ja ka­la­tööt­le­ja töö ma­da­la­le kva­li­tee­di­le.

Värv

Lõ­he­lis­te li­ha värv ol­gu he­le­roo­sast pu­na­se­ni. Ka­la fi­lee ei to­hi ol­la tu­me­pu­nas­te täp­pi­de ega lai­ku­de­ga. Tu­me­pu­na­ne värv on tin­gi­tud fi­lee­si­ses­test ve­re­va­lu­mi­test. Ve­re­va­lu­mid te­ki­vad vi­ga­dest ka­la tööt­le­mi­sel ja muu­tu­vad rois­ku­mis­kes­kus­teks.

Fi­lee vä­lis­pind

Ker­gelt sä­rav, niis­ke pea­lis­pind. Fi­lee pind ei to­hi ol­la määr­du­nud.
Fi­lee li­has­kiud on ti­he­dalt üks­tei­se kõr­val. Li­ha sees ei ole lõ­he­sid ega auke.
Re­be­ne­nud või auk­lik fi­lee vii­tab vi­ga­de­le ka­la tööt­le­mi­sel, mis lu­bab eel­da­da ka­la­fi­lee kva­li­tee­di olu­list lan­gust. Lõ­he­ne­nud pü­del­peh­me fi­lee osu­tab ju­ba la­gu­ne­ma hak­ka­va­le ka­la­li­ha­le, mil­le tar­vi­ta­mi­ne kah­jus­taks söö­ja ter­vist.
Li­has­kiu­du­de va­hel peab ole­ma sel­gelt näh­tav kont­rast­ne si­de­koe­li­ne nn va­he­liin — “myocommata”. Sel­les piir­kon­nas ko­gu­neb ka­la­rasv, muu­hul­gas ka üli­väär­tus­li­kud polüküllastumata omega-3 ja omega-6 rasv­hap­ped. (Neid elu­te­ge­vu­seks va­ja­lik­ke polüküllastumata rasv­hap­peid ei suu­da inim­or­ga­nism, eri­ne­valt mõ­ne­dest mik­ro­or­ga­nis­mi­dest ja tai­me­lii­ki­dest, ise sün­tee­si­da, see­tõt­tu kut­su­tak­se neid ka asen­da­ma­tu­teks.)
Lõ­he, mil­le fi­lees ei ole sel­list kont­rast­set joo­nist sel­gelt väl­jen­du­nud, on ma­da­la kva­li­tee­di ja toi­te­väär­tu­se­ga ning ta­va­li­selt ei vää­ri te­ma eest kü­si­ta­vat hin­da.

Loo­da­me, et sel­lest lü­hi­dast üle­vaa­test leia­te prak­ti­list abi le­ti ääres värs­ket kva­li­teet­set ka­la va­li­des.