Söödame lapsed paksuks? Ei, see on kuritegu!
Täiskasvanu reguleerib oma harjumusi ise, vastutab oma tervise ja eluviisi eest. Kes vastutab meie laste tervise ja eluviisi eest? Loomulikult lapsevanem. Kahjuks paljud lapsevanemad seda ei mõista. Või ei taha mõista.
Tänapäeval on suurel osal lastel söögiks on krõpsud, koka- ja energiajoogid, pitsa, burger jne. Spordiks on arvuti, telekas või kaubanduskeskustes hängimine.
Arvate, et süüdistada ei ole kedagi? Kas ajame selle ühiskonna mõju kaela? Ühiskond hakkab inimesest ja lapsevanem on inimene. Ema ja/või isa, kes kujundavad lapse toitumis- ja liikumisharjumused, maailmapildi. Ja mis kõige olulisem — minapildi. Just need eelpool loetletud saab laps kodust kaasa ja sellest on raske hiljem lahti saada. Ehk kui laps on harjunud sööma väikesest peale friikartulit ja viinerit, siis sööb ta sellist toitu ka täiskasvanuna.
Kui lapse kõige liikuvam tegevus on silmade liigutamine teleka ees, siis ilmselt on see nii ka täiskasvanueas. Sellepärast, armsad lapsevanemad, tuleb meil kõigil ennast liigutada, püüda süüa ebatervislikku tervislikuga võrreldes oluliselt vähem. Loobuda poolfabrikaatidest ja teha kodus korralikku toitu, et laps õpiks sööma. Laps õpib mallide järgi ja kui ta on harjunud nägema kodus ema pliidi ees ise süüa tegemas — ei, seda ei pea tõesti iga päev tegema, kui aega pole — siis on suur tõenäosus, et seda teeb ka tema võsuke. Nii kandub see edasi põlvest põlve.
Tegelikult on see lausa kuritegu, kui vanemad lubavad oma lastel süüa saasta — vabandage, aga nii see on. Selle tõttu lähevad meie lapsed paksuks ja neid ründavad haigused. Laps ise ei mõtle veel nii palju kaasa, et sõna sekka öelda. Ei aita see, et ise närin friikartulit ja lapsele annan ühepajatoitu. Reeglid, käitumine, toitumine — need saab laps kaasa kodust.
Võtame näiteks olulise komponendi meie elus — vesi. Puhas ja tervislik. Miks annavad paljud titemammad oma lastele vee asemel mahla ja jogurtit. Tule taevas appi! Iga ema loeb läbi vähemalt ühe käsiraamatu, kuidas väikelapsega hakkama saada, kuidas kasvatada jne. Mitte üheski neist pole kirjas, et mahl või jogurt on enne vett. Miks ometi teete oma lapsele kurja?
Selge on see, et iga asjaga peab olema mõõdukas. Üks äärmus on rämpstoidu laussöömine, teine täielik keelamine ja kontroll selle üle. Kui käid korra kuus lapsega burgerit vitsutamas ja küpsetad korra kodus pitsat, pole see kuritegu. Samuti peaks magus suutäis kodus kapis või laual olema, et laps saaks vajadusel oma isu täis süüa. Ja seda juba turvaliselt, sest lapsevanem hoiab silma peal, kui palju ja millises koguses.
Lisaks tuleb kontrollida, mida laps oma taskurahaga teeb. Kui lapse igapäevane taskuraha on näiteks 10 krooni ja ta ostab endale selle eest ema-isa teadmata iga päev krõpsupaki, siis see on lubamatu. Seejuures ei saa süüdistada last, vaid ikka iseennast. Lapsega tuleb rääkida, korrata kas või tuhat korda — küll see ühel päeval vilja kannab, sest sihikindlus viib sihile. Laps on inimene, kes kujuneb meie järgi.
Õpetage oma laps toituma ja liikuma, teie olete süüdi, kui ta on haige ja paks. Laps ei ole nukk, kelle paned kappi, kui ta sul jalus on või kui sul endal rakse. Laps on sinu peegel.
