See oleks selgesti mõistetav ja kõigil oleks tulevik helgem. Juba lapsepõlvest saavad tüdrukud teadmise, et kui võtad vaese mehe, siis lapsi võid sa temaga küll teha, kuid toetusest ära mitte unistagi.

Olgu juba kooliõpikus sees põgus kirjeldus sellest, milline elu saab olema ühe väheteeniva mehega. See on selline: leiad toreda mehe, (vaba)abiellute, saate lapsi. Ühel päeval tüdib see mees sinust ning ta leiab endale uue (vaba)abikaasa. Ta teeb uued lapsed ning unustab oma eelmised lapsed. Sa kaebad mehe alimentide tõttu kohtusse, sest laste kõhud krooksuvad tühjusest, kuid riik laiutab käsi: ei saa lasti. Alimente sellest summast maha arvata ei tohi. Mehele peab ju midagi uute laste jaoks jätma!!

Selle otsusega on riik pannud suure sugukihuga mehe looduskaitse alla. Riik annab selgelt teada, et vaese mehe seks pole näägutamiseks! Võib-olla see ongi tema ainus rõõm siin elus? Raha pole, mõistust pole, aga näe, va seksi ja lapsi ikka saab! Muidugi võib alimendimaksja olla ka naine, kuid mina kirjutan siiski meestest, sest ka minu ja mu sõbrannade elus on just mehed need, kes on parematele seemendusväljadele läinud. Aga kes teps ei taha oma olemasolevaid võsukesi toetada. Nad ei saa selle vajalikkusest arugi — lastel on ju ema, las tema teeb ka midagi! Minu laste isa pole aga mingi lollpea (muidu ma poleks teda ka võtnud!) ning oma rahasid ta juba riigile ei näita. Ta teab täpselt, mis summast muutub ta riigi ees vaeseks.

Mina olen aga lahendusi otsiv ema ning mul on ka väike ettepanek olukorra muudatuseks. Mina sulgeks kõigi alimendivõlglaste meeste seemnejuhad seniks, kuni nad laste ees võlad klaaritud saaks. Miks lubada sellistel lapsi juurde teha kui juba ette teada, et selle arvelt jäävad tema eelmised lapsed nälga? Miks riik ei näe laste tühja kõhtu, vaid isa pirakat vatsa? 

Milleks poputada väheteenivat meest? Riik peaks pigem stimuleerima neid rohkem tööd tegema. Või miks peetakse tulumaksu tagastusest kinni maamaksuvõlg, aga mitte lapsevõlg? Et linn või riik peab oma osa kätte saama, aga laps ei pea? Mina ei usu ka võimalikku seadusemuudatusse, mis kehtestaks kolmandikureegli ehk mille järgi tohivad kohtutäiturid alimentide kohustusega lapsevanemalt kolmandiku sissetulekut lapse heaks välja nõuda, ükskõik, kui vähe ta kuus teenib. Tean juba ette, et minu tark eksmees oskab ka seal end välja vingerdada. Kuni läheb töötuseni välja. Ja seal on jälle ring sulgunud: kui tööd pole, on aega rohkem seksida või uusi tutvusi sebida. Ja oma ihuseemnega laiata! Sest karta pole ju vaesel mehel midagi.