Järelikult on teler lapsele kahjulik. Ilmselt ei õnnestu sellest kurjusest küll vabaneda, kuid sellele vastu hakata ehk siiski saab.
Aga kuidas? Laskem telekangelastel oma elu elada. Tuleb luua oma seriaal, kus iga seeria on kordumatu ja täis rõõmu, sest peaosa mängib selles sinu suurepärane laps.

Reiting langeb

Sa toimetad kodus ning lahtine teler on sinu tegemistele taustaks. See on taustaks ka siis, kui sa mängid oma väikesega. Tänu sellele oled sa kursis kõikide sündmustega. Mida aga tunneb seejuures sinu laps? Ta ei saa ju esialgu midagi aru, mõtled sina ja … eksid. Jah, väikene ei saa filmi nüanssidest aru. Kuid helid, kõne ja vahelduvad pildid annavad talle ikkagi mõtlemisainet. Kõik see on liigne koormus tema ajule. Pealegi pidevalt ekraanile vaadates kujundad sa lapses kindla veendumuse, et teleri vaatamine on hea, kuna seda teeb ju ema. Ise seda tahtmata, kasvatad sa isiksust, kes on ekraanist sõltuv.
Mida teha? Kas peaks siis telerist tegema lillevaasi jaoks aluse? Või pildi seinale? Jah, on aeg muuta suhtumist sellesse tsivilisatsiooni atribuuti, kuid nii, et ei ahistaks kellegi huve. Kas isa on harjunud õhtuti uudiseid vaatama? Ära võta temalt seda pooletunnilist lõbu. Kuni tema on hõivatud, mängi sina lapsega teises toas või vannita teda.
Ürita lahti saada harjumusest teleri ette sattudes alatasa pulti klõpsutada. Kas sa vajad helitausta? Pane siis mängima oma lemmikmuusika. Klassika, rock, laulud multikatest — nende saatel on mõnus mängida ja mürada. On tähtis, et heli oleks kvaliteetne ja vaikne, sest väikesed kõrvad on väga tundlikud.
Teler on täielikult sinu käsutuses, kui isa lapsega jalutama läheb. Ja vaadake oma lemmikfilmi õhtul, kui pisikene juba magab. Puhkepäevadel minge lihtsalt kinno.
Ära lange ka teise äärmusesse. Pole vaja telerit lapse elust täielikult välja lülitada. Vastasel juhul tuleb sul vaeva näha külas, poes, ühistranspordis… Igal pool, kus vaid ekraan vilgub. Anna oma tarkpeale teada, et teleri ees istumine on vaid üks ajaveetmise moodustest. Ära tee olmetehnikast pereliiget, mis võtab endale kogu tähelepanu.

Leida ja välja vahetada

Arvuti pole just kõige nutikam asendus telerile. Samas on korduvalt räägitud, kui väga väikestele lastele meeldivad arendavad programmid. Need aitavad omandada keeli, laiendada sõnavara ning õpetavad arvutamist… Ära lange argumentide lõksu. Psühholoogid kinnitavad, et arvutitegevused on pigem kahjulikud kui kasulikud. Ei tasu praktiseerida neid lapse peal, pidamata seejuures nõu spetsialistidega.
Ja üldse, mille poolest on need programmid emast paremad? Õppige koos lapsega inglisekeelseid (prantsuse-, saksakeelseid) sõnu, lugege kokku palle, autosid, kuubikuid… Sellised tunnid on kasulikud ja meeldivad lapsele. Tasub proovida ja veenduda selles. Seejuures ei pinguta laps nägemist ega saa sellist infot, mis risustab tema aju, vaid sellist, mis hoopiski arendab seda.
Jalutuskäigud. Rohkem materjali kui õues pole võimalik leida. Milline telesaade saaks võistelda lumesõjaga või võililledest pärja punumisega?
Ekskursioonid. Minge loomaaeda või suurde parki. Sealt jagub lapsele muljeid terveks nädalaks. Las ta joonistab loomi, mida nägi.
Sport. Bassein, bowling, liuväli — need on kohad, kus laps saab oma liikumisvajadust kustutada. On terve hulk teisigi variante. Peamine — ärge istuge kodus ega klõpsutage teleri ees pulti. Las väikene saab aru, et maailm ei piirdu üksnes teleriga.

5 tähtsat reeglit

  1. Ära sunni repertuaari lapsele peale, isegi kui ta eelistab multikatele reklaami.
  2. Hoolitse selle eest, et ta istuks teleri ees õigesti. Lapse tool peab olema vähemalt 1,5 m kaugusel ekraanist (mida suurema diagonaaliga teler, seda kaugemal peab laps istuma).
  3. Söömine teleri ees on keelatud. Kui laps vaatab telerit, sööb ta palju paremini, kuid seejuures halveneb tema seedimine.
  4. Ära klõpsuta pulti. On halb komme pidevalt programme vahetada.
  5. Teler ei tohi olla valguseallikas ruumis. See rikub silmi.

Kui kaua vaadata

Kuni aastased lapsed — mitte kauem kui 15 minutit päevas.
1-2-aastased lapsed — kuni 20 minutit päevas.
Üle 3-aastased lapsed — pool tundi päevas.

Allikas: Mama, eto ja, 2’2010