Minu ema: Kristina lugu
Kallis ema…
Tahan Sind tänada selle eest, et just Sina oled mu ema. Selle eest, et ma võin Sulle helistada iga kell ja Sa tuled alati mu juurde. Tänan Sind selle eest, et oled mul toeks ja rõõmustad koos minuga mu saavutuste üle. Ja ka selle eest, et oled mu lastele suurepärane vanaema.
Kõige enam tänan ma Sind, et sul jätkus elutahet võidelda ja võita rinnavähk. Sa ei andnud alla, teades, et ma polnud tol ajal veel valmis iseseisvaks eluks. Anna andeks, et ma ei osanud siis Sulle toeks olla ning vajasin ise Su lohutust. Aga nüüd, kus sa võitled karmide keemiaravi tagajärgedega, suudan olla Sulle toeks. Ma lihtsalt nutan öösel patja kogu mure Sinu pärast, et suuta hommikul jälle Su kõrval tugev olla ja naeratada, nii nagu Sina seda kõik need aastad teinud oled.
Koos oleme me tugevad ja saame kõigest üle – seda Sa ju mulle õpetasid.
Tänan, ema, et sa mul olemas oled.
