Vähiarst: suits on liiga odav
Eesti kaotab kopsuvähi tõttu rohkem kui 650 inimest aastas, see on Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiotorakaalkirurgia keskuse rindkerekirurgia osakonna ülemarsti Tõnu Vanakesa sõnul lubamatult suur arv.
“Kui grippi sureks 650 inimest aastas, räägiksime juba väga tõsisest epideemiast,” kostab sadadel inimestel kopsuvähki ravinud tohter.
Kas kopsuvähki haigestumine ja suremine Eestis pigem tõuseb või langeb?
Viimastel aastatel on seis stabiliseerunud. Meeste puhul on alates 1990. aastate algusest olnud küll väike langustendents, aga naistel diagnoositakse kopsuvähki iga aasatakümnega järjest rohkem.
Aastas avastatakse meil umbes 700 esmast kopsuvähijuhtu ning haigusesse suremus on väga suur. Tervenenuid on meil alla 10%, samas Soomes saab terveks üle 10%, mõnes teises Euroopa riigis koguni 14%. Ka haigestumine on paljudes arenenud riikides vähenenud.
Miks see nii on?
Peamine põhjus on haiguse hiline avastamine. Paraku avastatakse pooled kopsuvähijuhtumid sellises staadiumis, kus ravivõimalused on väga piiratud või pole neid üldse.
Aga kuna haigusel puuduvad spetsiifilised sümptomid, on selle varajane avastamine tõeline loterii. Kopsuvähi ravitulemusi mõjutavad negatiivselt ka ühiskonna sotsiaalmajanduslikud protsessid, mille tõttu pöördutakse arsti vastuvõtule alles väga tõsiste tervisehäirete tekkimisel.
Kas te ise suitsetate?
Ei. Olen küll proovinud, nagu enamik koolipõlves teeb, aga suitsetamine pole minu jaoks kunagi atraktiivne olnud. Pealegi kasvasin peres, kus suitsetamist tauniti, ja tegin palju sporti, mis sigaretid samuti välistas.
Aga kas teate, kui palju sigaretipakk poes maksab?
Hinnad algavad vist 35 kroonist, kas pole? Aga võiksid maksta poole rohkem – usun, et kui pakk maksaks 70 krooni, vähendaks see sigarettide kättesaadavust eelkõige noorte seas ning seega ka suitsetamist ja kõiki sellest tingitud haigusi.
Muidugi on vastuväiteid, et siis tõuseks maksumärgita sigarettide levik. Aga meie riigil on ju vastavad ametkonnad, kelle ülesanne on selle vastu võidelda ja teha kõik selleks, et sigarette ei saaks mustal turul osta.
Kas teil tänaval suitsetajast möödudes ei teki soovi teda manitsema hakata?
Kardan, et minu manitsemisest pole kasu. Suitsetamine on selline tegevus, millel pole koheseid tagajärgi, vaid tagajärjed võivad ilmneda alles mitmekümne aasta pärast. Inimesed lihtsalt ei mõtle nii kaugele.
Tõsi on, et kopsuvähki haigestuvad ka inimesed, kes pole kunagi suitsetanud, aga nende osakaal on väike ja siis peetakse peamisteks põhjusteks geneetilisi muutusi ning pärilikku eelsoodumust.
Kuni 90% juhtudest on kopsuvähk seotud ikkagi suitsetamise, passiivse suitsetamise või teiste kahjulike keskkonnamõjudega, näiteks kokkupuudetest asbesti või muude vähi teket soodustavate ainetega.
Kas šokiteraapiast oleks sigarettidest loobumisel kasu?
Seda on ju ka üritatud teha ja näiteks pandud sigaretipakkidele šokeerivaid pilte, aga sellist propagandat ei tohiks üle tähtsustada.
Pikapeale inimene harjub šokiteraapiaga ja see ei avalda enam soovitud mõju.
Vähk on Eestis surmapõhjustest teisel kohal ning aastas sureb seetõttu 3500 inimest. Kas meie vähidiagnostikas ja -ravis jääb teiste riikidega võrreldes midagi ka vajaka?
Tegelikult oleme diagnostika ja ravi võimaluste osas arenenud riikidega samal tasemel. Aga meil puudub tõsine teadustöö, mis nõuab märkimisväärselt rohkem raha- ja inimressursse, kui riik suudab pakkuda.
Samuti napib meil elanikkonna väikese arvu tõttu kogemusi harvaesinevate kasvajate raviks, mistõttu oleme patsiente ka teiste riikide meditsiinikeskustesse saatnud.
Näiteks saatsid kolleegid hiljuti ühe haruldase luukasvajaga noormehe Saksamaale – seal tehakse sarnaseid lõikusi 40 korda aastas, aga meil esineb selline juhtum ehk üks kord mitme aasta tagant.
Viimasel ajal on sageli juttu vähihaigetest, kes otsivad abi välismaistest alternatiivravikliinikutest nii Mehhikos kui mujal. Kas nad teevad õigesti?
Kogemus on näidanud, et paljud, kes on alternatiivmeditsiinist abi otsinud, on selles pettunud ning siis tavameditsiini juurde tagasi tulnud – aga kahjuks sellises seisundis, et meie ei saa enam aidata. Õige raviaeg on lihtsalt mööda lastud.
Ma ei mõista alternatiivmeditsiinist abi otsimist hukka, aga selline ravi saab haiguse sümptomeid ainult leevendada. Meie lähtume ravi määramisel ikkagi teaduspõhistest, kliinilistes uuringutes ja praktikas tõestatud meetoditest.
Ometi rääkis meediale hiljuti oma loo näitlejanna, kes sai toortoitu süües vähist jagu, ning muusik, kes võitleb kasvajaga vanade regilaulude abil.
Kui ainult nii lihtsad meetodid aitaksid, poleks vähk maailmas enam tõsine probleem. Aga tervislik toitumine, emotsionaalne tasakaal ja usk tervenemisse on kasvajavastases võitluses kindlasti väga tähtsad tegurid.
Kui suure ettevaatusega tuleb suhtuda uudistesse, et on leitud järjekordne imerohi vähi ravimiseks?
Ainult aastatepikkuse visa töö tulemusel on võimalik edu saavutada, näiteks uus ravimeetod avastada või molekulaarsel tasandil toimivate uudsete toimemehhanismidega ravimite kombinatsiooniga haigust kontrolli all hoida.
Kuid üht ja ainsat universaalset vähiravimit ega imetabletti ei saa kunagi olema. Suurt arenguhüpet lühikese aja jooksul vähiravi osas kindlasti ei toimu.
Miks meil vähki ikkagi nii palju esineb – kas oleme minevikus teinud mingeid valearvestusi või -otsuseid?
Praeguste patsientide haiguste põhjuseid tuleb otsida paljude aastate tagant, kahjulikest harjumustest. Inimeste tervisekäitumine pole olnud kõige parem, näiteks toitumisharjumused mängivad seedetrakti kasvajate tekkes olulist rolli, päikesekahjustused ja solaarium soodustavad nahavähi tekkimist, alkoholi tarbimine koos suitsetamisega suukoopa- ja kõrivähki.
Riiklikul tasandil on panustatud küll koolitusprogrammidesse ja ennetuskampaaniatesse, aga alati ei ole vähki tekitavate põhjuste vastu võideldud kõige efektiivsemate meetoditega.
Pikka aega puudus riigil ka huvi riikliku vähistrateegia väljatöötamiseks ja selle finantseerimiseks. Kuigi suitsetamisvastased meetmed, nagu tubakaseadus ja riikliku aktsiisipoliitika muutused võeti vastu alles hiljuti, usun, et neist on kasu.
Lauluga tõve vastu
- Täna toimub Nokia Kontserdimajas rahvusvahelise vähinädala raames Eesti Vähiliidu heategevusetendus “Elvis Presley lugu”, kus esinevad Ivo Linna, Tõnis Mägi, Gerli Padar, Hendrik Sal-Saller, Tanel Padar jt.
- Seekordne vähinädal on suunatud kopsuvähi ennetusele ning suitsetamise vastu võitlemisele. Ka heategevuskontserdi tuludega toetatakse kopsuvähi ja suitsetamise vastast tegevust.
- Eestis suitsetatakse aastas 3000 tonni tubakat ning meil on 350 000 regulaarset suitsetajat. Samas kopsuvähki sureb igal aastal üle 650 inimese.
Allikas: Vähiliit
