"Käisin vaatamas ning isegi hoolimata sõbranna hoiatusest, kes oli seda veidi enne mind näinud ning filmi maatasa materdas. Sõbrants oli nimelt jõudnud enne linateose nägemist ka raamatu läbi lugeda ning kiitis seda loomulikult taevani. Ilmselt just seepärast valmistas selle ekraniseering talle ka tohutu pettumuse. Aga tavaliselt see nii ju ongi, et raamat on parem kui film," seletab Anu Buduaaris.

Kui filmi sisust rääkida, siis Anu nendib, et tegemist on tema jaoks pigem tänapäevase muinasjutuga.

"Olgem ausad, "Söö, palveta, armasta" on tegelikult väga naiivne ja lapsik film. Kõik maailma klišeed, mis ammu kuuldud ja miljon korda nähtud, on üritatud ühte filmi toppida," tulistab Saagim.

"Aga hoolimata sellest, et tead täpselt, kuidas sündmused kulgevad - mis hakkab peategelasega Roomas juhtuma, mismoodi ta käitub Indias ja kuidas lõpeb lugu Balil, on seda ikkagi nii armas vaadata. See on sama, kui loeks vana head muinasjuttu. Tead juba loo alguses, et printsess leiab oma printsi ja nad elavad tänaseni õnnelikult koos, kui pole ära surnud, aga ikkagi ju loed, naudid ja unistad. Selle filmi võikski vabalt lahterdada tänapäeva muinasjuttude kategooriasse. Ja tore ongi, sest muinasjutte pole kunagi liiga palju!" arvab Saagim.