Miks Eesti naisele oleks tarvis latiino meest?
Mitte nii nagu Eesti naistel, kes ei oska tihti aktsepteerida isegi mitte pealiskaudset komplimenti.
Komplimentidega seoses on ka minul rääkida üks kummaline lugu. Kui ma kuus aastat tagasi Londonisse kolisin ja mõni briti härra lausus delikaatselt: "Sa näed täna väga kena välja," hakkasin ma kummaliselt köhima ja muhelesin vastu midagi niisugust: "Oh, mis…ee... ma täna…ei ole üldse…eee…ma olen nii palju juurde võtnud….” Kuni mu tänane abikaasa tegi mulle komplimentide kohta märkuse: "Enesekindel ja hästi kasvatatud naine aktsepteerib komplimenti aupakliku naeratuse, noogutuse või sõnaga aitäh."
Mul oli tükk tegu, et talle selgitada minu päritolust tulenevat suhet viisakusavaldustesse. Et Eesti naine pole ülistavate sõnadega harjunud. Kompliment teeb Eesti naise kohmetuks. Briti juurtega abikaasal oli sellest raske aru saada. Tema meelest on meie naine ilusam ja targem kui keskmine inglanna või ameeriklanna ja tal on siiani raske mõista põhjamaist ebakindlust.
Komplimendid on aga need, mis teevad argentiinlannad vahel lausa ülearu enesekindlaks. Jah, latiino mehed on liiderlikud, kuid naist kohtlevad nad kuninglikult. Argentiinlane võtab naisterahva tervituseks alati mütsi peast ja austab naist põsemusiga. Komplimendid a la "Sa näed vapustav välja" lendavad Lõuna-Ameerikas paremale ja vasakule. Meelitused on tõmmudele kaunitaridele sama vajalikud nagu hingatav õhk. Siinsed naised kutsuvad komplimente tüütavalt "kõrva söömiseks", mis neile aga tegelikkuses vägagi meeldib.
Eesti naine ütleks siinkohal, et meile ei meeldi tühjad ja pealiskaudsed sõnad. Jah, selline pidev sõnadevool võib põhjamaalast häirima hakata, aga ometi mõjuvad nad ju hästi!
* * *
Eesti naine on meeste poolt hooletusse jäetud. Üle kolmekümnesed naised ja juba emaks saanud naised jäetakse aga hoopis hooletusse. Justkui poleks neil enam ilusaid sõnu tarvis. Noorematel läheb kohati paremini, sest poistekambas ollakse küll julged sõpradele oma tüdruksõbra ihu ja keha kiitma, kuid muidu avalikult naisele ilusti öelda ei juleta. Sest komplimente jagav mees pole ju mehelik, isegi õrn ja õrn pole Eestis piisavalt macho.
Argentiinas on laste ema mehe au ja uhkus. Sest elu andnud naine väärib austust. Nii on Argentiina perekonna keskmes enamasti just ema või vanaema, keda kogu suguvõsa nädalavahetuseti külastatab.
Selles lihtsas mõttemõlgutuses peitub aga ehk sootuks teine iva -
miks lähevad nii paljud eestlannad välismaalasele naiseks? Eriti temperamantsete riikide tõmmudele mehepoegadele.
Ehk põhjused, vähemalt osaliselt, peidus neis ütlemata sõnades ja selles, et naine armastab kõrvadega?
Kui tihti julgeb Eesti mees oma armastust näidata - lilli kinkida, tänaval suudelda või naist avalikult tänada? Miks on see nii raske? Ometigi teame ju kõik, et hea sõna ei maksa midagi ja et selles peitub meeletu jõud.
Siin säravate naeratuste ja kuldsete komplimentide maal mõtlen, et igale eestlannale kuluks ära üks tervislik afäär tõmmu mehega. Või vähemalt selline naiseks olemise laager, et eestlanna teaks kuidas end naisena tunda, oma tarkust ja ilu väärtustada ja kuidas komplimente vastu võtta.
Jah, Argentiina elab vaesuses, kuid sellest hoolimata suudavad siinsed naised särada ja on teadlikud oma väärtustest. Sest kompliment on naise jaoks nagu vesi lillele. See ei lase meil närtsida.
