Telesarjad, need uued trendimäärajad
Stiilietalon Mad Men
Ameerika Ühendriikides 2007. aastal välja tulnud menusari räägib reklaamimehe Don Draperi seiklustest kuuekümnendate aastate ultrakodeeritud New Yorgis. “See sari on nagu ufo,” ütleb Nelly Rodi agentuuri juures töötav trendideavastaja Vincent Grégoire. “Lisaks väga hästi kokku sõlmitud stsenaariumile pakub huvi kogu sarja õhustik — tegelaste stiil, soengud, žestid ja suhtumine. Oleme äärmustesse tõugatud estetismis, ja pole juhuslik, et Tom Ford pani sarja põhidekoraatori Dan Bishopi vastutama ka oma uue filmi “A Single Man” imepärase kujunduse eest.”
Sarjast “Mad Men” soovivad osa saada kõik. Publik ja kriitikud on täiega haaratud, auhindu kukub kui taevast ja internetis kangelaste stiile analüüsivad leheküljed stiilis www.seenon.com rabelevad üksteise võidu (kodulehel www.amctv.com võib endale luua lausa Mad Men’i avatari). Tootemargidki tõttavad sel lainel kaasa sõitma: reklaamlauset “Find your Mad Men style at Banana Republic” võis eelmise aasta septembris näha kõigi Manhattani Banana Republici putiikide vaateakendel. Kui mõni rõivakett lööb letti sarjast inspireeritud uue sütikkollektsiooni, saadab seda kahtlemata edu. Suur kaubamaja Bloomingdale’s astub samuti tantsupõrandale, luues nurgakese, kus müüakse retrostiilis riideid, mil nimeks Mad Men. “Ja tõeline uudsus ongi olemas,” selgitab moedokumentaalfilmide režissöör Loïc Prigent. “Teatud sarjadest saabki omaette tootemärk, mis meid mõjutab, meie tarbimisviise muudab ja eelkõige — müüb.”
Taaselustub BCBG* stiil
“Mad Men” pole nähtus omaette. Sarjas “Kõmutüdrukud” (Gossip Girl) tekitab Park Avenue kuldse nooruse tormiline elu samasugust vaimustust. Kõmutüdrukutest Blairist, Serenast ja Little Jennyst on saanud ehtsad moeikoonid, nii et koguni New York Times’ist võis hiljuti lugeda pealkirja: “Forget gossip, girls; the buzz is about the clothes” (“Tüdrukud, unustage kõmu, see, mis loeb, on riided”). Just mood mängib sarjas peaosa ja Park Avenue miniprintsesside kaudu õnnestus kostümeerijal Eric Damanil meistriteosena taaselustada BCBG stiil.
Ühtäkki nõuame meiegi patšokkidega pintsakuid, hästiistuvaid väikseid polosärke, voltidega seelikuid, põlvikuid, mustreid ja isegi sametisi peavõrusid! New York Times’i sõnade järgi on 16- kuni 22-aastate ameeriklannade hulgas viimaseks moeröögatuseks kinkida endale samasugune kott nagu Blairil või samasugune šleihviga pluus nagu Serenal. Tootemärgid on tunnistajaks müügi hüppelisele kasvule kohe pärast järjekordset episoodi.
Peab tõdema, et kaadervärk on suurepäraselt õlitatud: vaevalt jõuavad lõputiitrid ära joosta, kui internetilehekülg www.cwtv.com asub lahkama iga kangelase väljanägemist, esitledes nii brändi kui ka hinda. Sarja kolmandal hooajal saab näiteks Blairi alias Leighton Meesteri käevangus näha tuntud Prantsuse firma Longchamp Exotic Gatsby käekotti, mis kindlasti saab tuhandete noorte ameeriklannade ihaldusobjektiks. “Sel sarjal on rahvusvaheline tuntus ja ta on suurepäraseks vitriiniks sellisele margile nagu Longchamp, kes praegugi veel otsib oma kohta teisel pool Atlandit,“ rõõmustab brändi kommunikatsiooni rahvusvaheline direktriss Marie-Sabine Leclercq.
Retrolikkus ja ultra-girly’lik vaim
Noorte ameeriklannade kannul on kuulsate sarjade moekoodeksid üle võtnud ka näiteks prantslannad. “Me pole kunagi varem müünud nii palju peavõrusid, peapaelu ja muid juuksekaunistusi, mida Blair sarjas kalliks peab,” teab prantsuse firma Franck et Fils stilist ja moekoordinaator Laurence Hollande. “Ja ka “Mad Meni” mõju on tuntav — Marc Jacobsi villased retrokampsunid, Claudine Marci kraedega pluusid ning paljud teised ameerika brändid ja nende viiekümnendate-kuuekümnendate stiilis kleidikesed saavad vaid tuult tiibadesse.”
Messi Prêt-à-Porter Paris moedirektriss Muriel Piaser on temaga nõus: “Paljud moeloojad mängivad seda mängu täie õhinaga, pöördudes tagasi rohkem töödeldud stiilide juurde, mis on daamilikumad ja naiselikumad. Seda võib täheldada Amet&Ladoue’i retrostiilis kaelasallide või soomlanna Tiia Vanhatapio ultra-girly kleitide puhul.”
Carrie Bradshaw kui pioneer
New Yorgi disainer Michael Kors, “Mad Men’i” andunud fänn, lõi terve oma 2008. aasta sügis-talvise kollektsiooni lemmiksarja vaimus. Ja tal on hulgaliselt järgijaid. Anna Sui tegi Target-ketile isegi tootemärgi nimega Gossip Girl, ultramoeka brändi Kitsuné stilist Masaya Kukori lubab aga sügis-talvist kollektsiooni, mis on otseselt inspireeritud “Mad Men’ist”.
Moeblogija Garance Doré sõnul on teleseriaalidest inspireeritud kollektsioonide trendiloojaks aga siiski seriaal “Seks ja linn”. “Kui me laseme preppy stiilil või retrol enda üle võitu saada, siis just tänu Carrie Bradshaw’le! Temaga koos pole vaja karta olla tõeline moehull — minna peole 12-sentimeetrilistel kontsadel või vahetada kolm korda päevas kostüümi.”
ERIC DAMAN “Kõmutüdrukute” kostümeerija
Taust: sarja “Seks ja linn” stilisti Patricia Fieldi assistent.
Käekiri: jultumus. Julgeb miksida eri trende, ühendada odavat ja šikki, seksikat ja tavapärast . Tema meelest peab stiil elama, mingil juhul ei tohi kapselduda ühte terviklikku stiili!
Praegune tegevus: töötab sarja “Kõmutüdrukud” neljanda hooaja kallal. Eelmisel talvel andis välja oma teise raamatu “You know you want it” — nõustamisgiid, kuidas olla stiilne –, millest sai kohe bestseller. Peagi kavatseb Eric turule tuua oma isikliku rõivamärgi.
JANIE BRYANT “Mad Men’i” kostümeerija
Taust: pärast stilismiõpinguid sai Janie’st sarja “Deadwood” kostümeerija ja tema tööd tunnustati Emmy auhinnaga. “Mad Men’i” eest teenib kindlasti järgmised auhinnad.
Käekiri: jäljendamatu. Vana kool ja glamuur. Janie on peaaegu moeajaloolane — tõeline vintaažifänn, kes kogub esemeid kuuekümnendatest, armastab ultranaiselikke siluette ning propageerib vöötatud pihtade ja struktureeritud joonte tagasitulekut.
Praegune tegevus: loomulikult töötab ta juba “Mad Men’i” uue hooaja kallal, sorides filmiarhiivides ja tuhnides kaltsukates. Ta tegeleb ka oma uue, moenippe täis raamatuga, mis peaks Ühendriikides ilmuma järgmisel suvel.
____________________
*) BCBG ehk Bon chic, bon genre ehk hea stiil ja hea hoiak
Artikkel ilmus ajakirja septembrinumbris
